Skip to main content

Üks paigake siin ilmas on ...

...ja selle nimi on Idalemme. 
Mulle on see paik oluline, sest vanaemale oli.
Tema lapsepõlvekodu, kuhu ta oma elu lõpuaastail ikka tagasi ja tagasi läks. Hüüdis lehmi merest koju. Põgenes karmi ema eest. Leotas haigetsaanud  kohti soolases vees.
Vaatas igatsevalt ülemere, et tuleksid ta lemmiktädi Marta (kes oli laeval kokaks) ja vennaraas (kes jäigi pärastsõda suurte merede taha).

Idalemme nime saamiseks kulus 3 aastat tölplaslikku asjaajamist rannaäärse detailplaneeringu kehtestamiseks. Aga neelasime selle kõik alla ja olime "asjast  ja ajamisest" üle, sest on nagu on.

Käisime eile vennaperega talveräsi koristamas ja maad piiramas. Erakordne hetk, ilm, lõke. Isegi tukastasin korraks päikese käes puhates ja lugedes.  
Mõõtmatu meri. Tohutu rahu.







Comments