Skip to main content

Jeff Beck: Brush with the Blues

See on üks "ohtlik lugu".

Umbes 9 aastat tagasi tundsid Arukülas, ühes iidses talumajas 2 inimest seda kuulates teineteist ära... Tagantjärele mõeldes - see oli üks suur juhuste kokkulangevus.

Ja neil on nüüd 2 last.

Ma võin järgi küsida, ent tean vastust eos - ei, nad ei teinud lapsi selleks, et tulevikus lastetusmaksust pääseda:)

Comments

Anonymous said…
Kogu Jeff Becki album "Guitar Shop" on täis sellist ja veel võimsamat lõikavat ilu...
Jakob K
Anonymous said…
P.S.
Mulle tähendas see:
http://www.youtube.com/watch?v=gw9g7hlPytQ&feature=related
midagi lähedast ja ma ei julge seda praegugi täies pikkuses kuulata, kurb hakkab
jk
Heli said…
Kulla Jakob K

Su viidatud Two Rivers on kingitus tänaseks. Ma ei olnud seda enne kuulnud - kuigi, Guitar Shop oli koduses riiulis olemas. Oli - ja kadus pojaga nelja tuule poole:)

Tony Hymas`e värvid panevad judisema. Mul on õnnestunud ka ihusilmaga Tema Kõrgus JB näha, sel korral koos Jan Hammeriga. Angel (Footsteps) Who Else? nimeliselt albumilt tekitas minus üsna sarnaseid emotsioone, s.t, liiga vägevaid.

Tänan Sind!
muusake said…
Olen ainult üks kord last ,,teinud,,. Koguni pool aastat. Meeldiv see miskipärast polnud. Samuti nagu mulle pole meeldinud 9 kuud rase olla. See on kuidagi sügav ebameeldivustunne selle oleku-seisundi üle. Meelsamini oleksin lapse kurel tuua palunud või kuupeale talle järele lennanud.
Aga miks me pidime teda siis ,,tegema,,? Elukaaslane tahtis ka omale päris OMA last.
Praegu tagasivaates tundub päris veider olema... ;)