Ikka endiselt.
Mu Majahaldjas on juba nädalajagu suusapuhkusel olnud. Püüame teineteisele ikka olemavabu momente võimaldada.Mulle sattusid seekord ekstreemsed ilmaolud ja pidev võitlus sooja nimel:) Aga õnneks ega ma üksi... Mari tuli ja poeg oli ikka mõnda aega abistamas.
Üsna karm on end hommikul voodisoojasena esimese käiguna talli ajada. Aga peab, sest krõmpsutajad ootavad pikisilmi, et külmakangeid liigeseid õue sirutama minna. Edasi jätkub kõik tavapäraselt: pabulad kokku ja käruga lumerajasõit -> korvitäis puid->tuli pliita alla-> kohv ja võileivad valmis->duši alla-> tööle. Õhtul koju tulles: hobuste jootmine-> söötmine-> puude kandmine.
Tegelikult pole hullu.
Ja kui veel mõtlen Thelale-Kaamosele-Kaderile jt blogijatele, kel toasoe taevast sülle ei kuku, siis tuleb energiat nii mis mühiseb.
Täna on vabariigi sünnipäev. Vastakad mõtted on seoses sellega. Et... kas ma oleksin ja elaksin kuidagi teistmoodi kui siin, Eestis. Arvan et mitte. Oleksin samasugune riiakas, põikpäine ja jätkuvalt rahutu Metsamoor. Isegi kui seda metsa ees ei oleks.
Seetõttu mõtlengi, et kellele seda riigi sünnipäeva tegelikult vaja. Minu inimesed on ikka minu inimesed ja paraku ei moodusta enam vabariiki ammu. Nemad teevad. Las siis nemad peavad oma sünnipäeva.
Aga kargelt kauni talvepäeva auks peegeldan siia kargelt kauni loo. Muideks, mu hobu Theo tervitas tänast päeva õige omapärasel moel - kõndides peamiselt tagajalgadel :)
Comments