Puhkus paistab

Puhkuseelsed tõmblused on selle nädala märksõnadeks.
Päris kohe end vabaks lasta ei saagi, sest vaja veel üks tööreis Luxembourgi teha. 

Pärast aga tahaks mõneks ajaks pühenduda lähedastele ja iseendale. 

Mu suvepuhkustesse hakkab tulema mõnus rütm, mis tähendab seda et:

 -  pidutsen jaanipäeva paiku oma kursusekaaslastega

 - päris kindlasti kohtun kallite vennalastega, 

 - osalen kellegi ümmargusel juubelil, 

 - teen armsate vanematega taaskord teoks suvereisi, 

 - sõidan kaasaga Peipsi äärde tuttavate suvilasse mõnulema (lõunasöök Põhjaka mõisas enne seda on "must": )

 - mässan hobudega (sel suvel on plaanis Kurtna maneež-Theo tall liinil hakata vurama)

 - rohin, kastan, istutan, korilen

 - loen, ujun, peesitan, mõnulen

 - teen kutsadega metsatuure

 - ja palju muud...

Sel suvel olen rattatu. Müüsin oma hübriidse hõbedase Fiji maha ja  uut pole veel asemele jaksanud hankida. Osalt ka seetõttu, et tahaksime sõita koos, mitrw üksi ja sooviks oleks korralik maanteeratas. Mitmus tähendab aga soliidset väljaminekut ja prioriteet on hetkel talvepuude arve eest tasumine, eks ju:)

Ja suve lähenedes avastasin, et mu käetkotipark vajab uuendamist. Ja üks pereliige otsustas Maci inimeseks hakata... Oh, millal küll saaks sellest asjade hankimise ringist välja... Ega vist saagi, sest ma ei suudaks kunagi suve hakul kulutamata jätta lumivalgele voodipesule. Seekord tuleb erand, sest roosiliste linade vahele puhkama heitmine tundub tõeline driiiiim....

 Nii et -  raha paneb rattad käima...;)