Hakkab pihta.Traditsiooniline kokkuvõtete tegemise aeg.
Saan end pidada juba üsna staažikaks blogijaks - peaaegu 7 aastat on päris pikk aeg. Mõlemad blogid on täitsa aktiivsed veel. Kuigi, hobude ja koerte teemal postitusi on harva. Aga see ei tähenda seda, et päriselu nendega kuidagi unarusse on jäänud. Oh ei! Üldsegi mitte.
Praegugi tulin nendega jalutamast...
Sirvisin tänavusi blogipostitusi ja silma jäi napisõnalisus, ent isiklikkus. Olen tõepoolest rohkem aega enesele pühendanud. Millal siis veel, kui keskeas, eks ole?!
Kokkuvõttes on see kaasa toonud rahunemise ja selguse teatud teemades...
Julgem olen olnud. Inimsuhetes eriti.
Olen jätkanud paariaasta tagust liini ehk võtnud julguse suhelda sõbralikult vaid inimestega, kellega mul on turvaline ja hea koos olla.
Kel hoolivus veres.
Kellega kõneleme sarnases keeles.
Keda kõnetavad mind köitvad asjad ja sündmused.
Ei mingit pealesunnitud suhtlust. See kõik on tegelikult lihtne.
Kunagi tundus keeruline, vastutustundetu ja valus.
Suurimaks leiuks muusikas oli minu jaoks Maurizio Pollini Chopin. Endiselt kulgen koos GG-ga. Ei kao ta kuhugi. Yes`i olen taasavastanud.
Tööaasta märksõnas on "sõprus". Usun sellesse. Palju ilusaid ja ehedaid hetki töö juures tänu sõprusele.
Liikumise tasandil toimus meeletu hüpe: ujumisest, suusatamisest, ratsutamisest, kepikõnnist jõudsin balletiharrastuseni. Väike samm inimkonna, ent suur minu enda jaoks :P
Õppimine... Otsustasin varasügisel, et mulle ikkagi ei sobi õppida olukorras, kus õpetatava väärtus ja kvaliteet küsimärgiga. Paber ei olnud ju eesmärk. Seega, otsustasin lahkuda magistrantuurist, olgugi kõik vajalikud AP-id käes. Lihtsalt, lõputöö kirjapanekuks ei leidnud endas tahet ja soovi.Iseendale pole mõtet valetada.;)
Nii et, ikka " fleksibiilselt" paindumatu, mis sest pisut diplomaatilisema väljenduslaadiga...
I
Saan end pidada juba üsna staažikaks blogijaks - peaaegu 7 aastat on päris pikk aeg. Mõlemad blogid on täitsa aktiivsed veel. Kuigi, hobude ja koerte teemal postitusi on harva. Aga see ei tähenda seda, et päriselu nendega kuidagi unarusse on jäänud. Oh ei! Üldsegi mitte.
Praegugi tulin nendega jalutamast...
Sirvisin tänavusi blogipostitusi ja silma jäi napisõnalisus, ent isiklikkus. Olen tõepoolest rohkem aega enesele pühendanud. Millal siis veel, kui keskeas, eks ole?!
Kokkuvõttes on see kaasa toonud rahunemise ja selguse teatud teemades...
Julgem olen olnud. Inimsuhetes eriti.
Olen jätkanud paariaasta tagust liini ehk võtnud julguse suhelda sõbralikult vaid inimestega, kellega mul on turvaline ja hea koos olla.
Kel hoolivus veres.
Kellega kõneleme sarnases keeles.
Keda kõnetavad mind köitvad asjad ja sündmused.
Ei mingit pealesunnitud suhtlust. See kõik on tegelikult lihtne.
Kunagi tundus keeruline, vastutustundetu ja valus.
Suurimaks leiuks muusikas oli minu jaoks Maurizio Pollini Chopin. Endiselt kulgen koos GG-ga. Ei kao ta kuhugi. Yes`i olen taasavastanud.
Tööaasta märksõnas on "sõprus". Usun sellesse. Palju ilusaid ja ehedaid hetki töö juures tänu sõprusele.
Liikumise tasandil toimus meeletu hüpe: ujumisest, suusatamisest, ratsutamisest, kepikõnnist jõudsin balletiharrastuseni. Väike samm inimkonna, ent suur minu enda jaoks :P
Õppimine... Otsustasin varasügisel, et mulle ikkagi ei sobi õppida olukorras, kus õpetatava väärtus ja kvaliteet küsimärgiga. Paber ei olnud ju eesmärk. Seega, otsustasin lahkuda magistrantuurist, olgugi kõik vajalikud AP-id käes. Lihtsalt, lõputöö kirjapanekuks ei leidnud endas tahet ja soovi.Iseendale pole mõtet valetada.;)
Nii et, ikka " fleksibiilselt" paindumatu, mis sest pisut diplomaatilisema väljenduslaadiga...
Kaunist aastavahetust kõigile!
I
Comments
R
Kōike ilusat!
R. lähme lõunale lähipäevil!
Helle, ootan Sind pikisilmi tagasi. Aga saan aru, et uus rütm ja elukorraldus võtab aega. Ja palun vabandust kümnete vigade eest, mida oma postitustes teen:)
SK! Oled lihtsalt võimas. Ja igavesti hea on Sind lugeda. Kohtumiseni peeglitaguses maailmas!