Huvitav, kas kellelgi esineb veel sarnaseid "hoogusid" nagu mul?
Eriti hetk, mil teadvus päriselusse tagasi fokuseerib. Kummaline virvendus irreaalsuse ja reaalsuse piirimail, mis unenägudesse üle kandunud.
Taolisi hetki olen kogenud ka Eestist väljaspool. Roomas, Dubrovnikus, Cavtatis, Tenerifel, Marokos,...
Paikades, kus mul väga hea olla olnud.
Kitsastes, inimtühjades tänavates see hetk koidab.
Tähemaailm ei tundu enam üldse utoopiline.
See trööstib.
Eriti praegu, kui rööprähklemine taaskäivitunud.
Inimsuhted valgele lumevaibale lahti laotatud.
Kõik mustrid on vähemalt põnevad.
Õige mitmel korral olen tajunud end eemaltvaatajana.
Näiteks: sammun mööda inimtühja koduteed ja mingil hetkel tajun kogu ümbritsevat eemalt. Nagu oleks kehast lahkunud :)
Mitte ülevalt nagu filmis kus inimhing keha maha jätab, vaid justnimelt eemalt, läbi prisma või suure teleskoobi.
Natuke kõhedavõitu tundmus. Eriti hetk, mil teadvus päriselusse tagasi fokuseerib. Kummaline virvendus irreaalsuse ja reaalsuse piirimail, mis unenägudesse üle kandunud.
Taolisi hetki olen kogenud ka Eestist väljaspool. Roomas, Dubrovnikus, Cavtatis, Tenerifel, Marokos,...
Paikades, kus mul väga hea olla olnud.
Kitsastes, inimtühjades tänavates see hetk koidab.
Tähemaailm ei tundu enam üldse utoopiline.
See trööstib.
Eriti praegu, kui rööprähklemine taaskäivitunud.
Inimsuhted valgele lumevaibale lahti laotatud.
Kõik mustrid on vähemalt põnevad.
Comments