Skip to main content

Imelik päev

Tänane algas siis, kui ei olnud veel eile magama läinud:)
Juba teist ööd napi unega. Balletitunnist sain sellise emolaksu, et ei suutnud pikalt uinuda...lihased kirvendamas.
Öö jäi lühikeseks tänu erilisele sündmusele, kus musitseerisid korraga nii poeg kui Tema.
Palju sõpru ja häid tuttavaid. Suurepärane muusika.
Vastandlikud emotsioonid.
Tal on valus. Ja mul ka.
Kui teda lavalt maha tulles embasin, põsk-põse vastu, siis oli korraks nii hea tunne, mõlemal. Tundsin seda.
Teadmine, et side jääb... Olgugi, et vaatame erisuundades.
Ohjah... ja siis sõbrad ja tuttavad, kelle kõrvu ühtteist jõudnud.
Muidugi olen sellest üle (see ju meie kahe vaheline asi, meie elu), aga keeruline ikka.

Eilsesse jäänud täna kestis edasi ka tööl. Tõsteti häält, mis mõjus mulle mõned hetked hiljem nii, et ei saanudki "ree peale" tagasi. Enesehaletsus, jõuetus, et 21.saj. ja ikka veel mõjutab 700-aasta tagune orjapõlv me käitumismaneere. Omandiinstinkt. Raha teenimise tagajärjed.  Põgenesin oma musta turvakoduga ja lasin kõik välja.

Samas... kui õigemitu head ja hoolivat inimest mu ümber on... Sain trööstiva kallistuse kolleegilt, julgustavad ja toetavad sõnad armsalt, hobuste ja Bonnzo ninamusid ... ja praegu tunnen end juba teises dimensioonis.  Seal, kus valged vahused lained ja vetesina pilvepiiriga kohtuvad.

Jää ja lumi sulavad alati ära ning kevad tuleb ikka! Kindlamast kindlam!
Ja laupäeval tulevad tüdrukud!

Comments