Kodus

Kodus on turvaline,

Palju tegemist,ent mis siis! Siin tunnetan iga rakuga - olen vajalik, näen tänulikke pilke. 

Seda on mulle vaja.

Olen tasakaalus, sest nii mõningadki seigad on selginenud ning otsusteks kristalliseerunud. Nii vaikib müra ja näed olulist enda sees ja ümber.

Isiklikus plaanis on sel nädalal olnud väga toredad hetked - wakeboardi treeningukaaslased on tõeliselt hoolivad ja lahedad. Viimasel korral oli trennis suisa 7 osalejat, mina ainuke õrnema soo esindaja. Palusin ise treenerilt luba, et tahan sillalt hüppega vette minna - jee!! õnnestus kohe esimesel korral. Ja väiksemaid ollie`sid proovisin, küll ilma obstaaklita,lihtsalt vees, ent ikkagi! Ja ühe pöörde kandadel kantides tegin ka ilma kukkumata ära. Seekord saime kõik vaid 2 tiiru teha, ent kuidagi mõnus fiiling oli.

Endiste kolleegidega toimus eile õhtul Ülemiste Citys grilliõhtu. Valmistasin karulaugupestot, mässasin suisa 1,5 tundi et saada purgike iga korruse külmkappi. Pidasin tänukõne, tuli päris hästi välja hoolimata sellest, et ma pole suurem asi avalik esineja. Igatahes südantsoojendavaid  sõnu ja jutuajamisi jagus hilisõhtusse. Mulle elatakse kaasa ja ollakse rahul, et saan teha seda mida hing ihaldab.

Olen sel nädalal pidanud ka pettuma, ent sellest ma parem ei räägi. Lihtsalt teen omad järeldused. Üks on selge, suhe mis enne inspireeris ja tiivustas, kipub vastu maad kiskuma. Ja ma kindlasti pole maas vedeleja või lohiseja tüpaaž... ;)