Ma pole tükk aega nii uhke enda üle olnud kui täna.
Hoolimata sellest et:
- uni jäi napiks (ärkasin mitmel põhjusel 5:30)
- olin hommikust lõunani e-.mailitanud uue ja vana tegevuse asju (õues oli teadagi, superilm)
- hobustel toimus vahetult enne trenni hammaste raspeldamine (ja mul oli neist ja nende hirmudest kahju)
- ma ei ole kunagi lumelaua, rulaga sõitnud
- olin kuidagi uimane, tujutu ja hirmul uue harrastuse/õppimise tõttu (vahest lihtsalt on kõik keeruline)
- olin kahtlemata vanuselt kõige vanem ringisebija Männiku wakeparkis..
- jne jne
Ma ikkagi läksin ja tegin.
Ja üle ootuste hästi. Sain suht ruttu lauale ja puusanõksu selgeks. Mingil hetkel ei osanud vaid lauda trossi alla juhtida, ent treener (noor neiu) oli ülisõbralik, chill ja jagas muhedaid käsklusi/kommentaare niinmoodi, et isegi väsinud ihuliikmed võtsid kuulda. Tohutult julgustav ja mõnus suhtlusstiil - ideaalne treener!
Käed sirgelt ees, parem puus ette, vasak jalg pisut kronksu, mõlemale jalale võrdne raskuskese ja go!
Proovisin ka ühe käega ja viimane sõit tuli sedasi ka välja :) Muidugi kukkusin ka ja kõige väsitavam ongi vast trossile järgi sumada, ent seda suurem motivatsioon on püsti jääda, õpetajat kuulata ja kehal paluda asju õigesti teha. No igatahes viiamse aja kõige paremini kulutatud 50 euri. Ja seda terve kuu eest. Püüan saada 1 tunni nädalas lisaks.
Kui hiljem vahepeal ühe vene kutiga tünnisaunas soojenesime (no ta tegi ikka meeletuid trikke) ja vestlesime, selgus et ta on tegelenud asjaga 4 a. Ma ütlesin, et tulin lohesurfi pärast lauaga tutvust tegeme . Sellepeale kostis ta, et ta ka kunagi sõitis lohet, ent väsis tuule jahtimisest ja et koguaeg on põnev. Ja turvalisem. Ja kättesaadav kogu suve jooksul.
Esimene kord meeldis mulle metsikult. Varsti jälle, ootan kannatamatult.
Hoolimata sellest et:
- uni jäi napiks (ärkasin mitmel põhjusel 5:30)
- olin hommikust lõunani e-.mailitanud uue ja vana tegevuse asju (õues oli teadagi, superilm)
- hobustel toimus vahetult enne trenni hammaste raspeldamine (ja mul oli neist ja nende hirmudest kahju)
- ma ei ole kunagi lumelaua, rulaga sõitnud
- olin kuidagi uimane, tujutu ja hirmul uue harrastuse/õppimise tõttu (vahest lihtsalt on kõik keeruline)
- olin kahtlemata vanuselt kõige vanem ringisebija Männiku wakeparkis..
- jne jne
Ma ikkagi läksin ja tegin.
Ja üle ootuste hästi. Sain suht ruttu lauale ja puusanõksu selgeks. Mingil hetkel ei osanud vaid lauda trossi alla juhtida, ent treener (noor neiu) oli ülisõbralik, chill ja jagas muhedaid käsklusi/kommentaare niinmoodi, et isegi väsinud ihuliikmed võtsid kuulda. Tohutult julgustav ja mõnus suhtlusstiil - ideaalne treener!
Käed sirgelt ees, parem puus ette, vasak jalg pisut kronksu, mõlemale jalale võrdne raskuskese ja go!
Proovisin ka ühe käega ja viimane sõit tuli sedasi ka välja :) Muidugi kukkusin ka ja kõige väsitavam ongi vast trossile järgi sumada, ent seda suurem motivatsioon on püsti jääda, õpetajat kuulata ja kehal paluda asju õigesti teha. No igatahes viiamse aja kõige paremini kulutatud 50 euri. Ja seda terve kuu eest. Püüan saada 1 tunni nädalas lisaks.
Kui hiljem vahepeal ühe vene kutiga tünnisaunas soojenesime (no ta tegi ikka meeletuid trikke) ja vestlesime, selgus et ta on tegelenud asjaga 4 a. Ma ütlesin, et tulin lohesurfi pärast lauaga tutvust tegeme . Sellepeale kostis ta, et ta ka kunagi sõitis lohet, ent väsis tuule jahtimisest ja et koguaeg on põnev. Ja turvalisem. Ja kättesaadav kogu suve jooksul.
Esimene kord meeldis mulle metsikult. Varsti jälle, ootan kannatamatult.
Comments