Meil mereäärne tänavas, kui armas on see...

Ta on tagasi ja oleme koos.

Pikad jalutuskäigud ühistel radadel.

Ühisolemine. 

Silmad, hästi lähedal. Koguaeg.

Ikkagi... koduigatsus vahepeal.

See ei lõppe vist niipea...

Pruugib mul seal vaid käia.

Meenub, et olen koguaeg ju teadnud - päriskodu moodustavad inimesed.

Ta lapsed käisid eile - tegin pirparkoogi koogi. Suupärane tuli.

Otsime võimalusi, et saaksime elada meelepärast elu. Sellist, mis meile mõleamle sobib.

Energiat jagub küllaga... ka tal. On uus hingamine. Alkovaba.

Lootusrikas aastalõpp on ees.

****

Lugesime ükspäev mu blogi koos. Et vot kui palju kurblikke mõtteid (minu arust). Tema arust mitte - et niipea, kui pealkirjast ja esimestest lausetest eemalduda, kaob ka kurblikkus.
Jah, tegelikult pole ma ju üldse kurblik - vastupidi. Kes mind teavad, need teavad ;)