Kõigest ja ei millestki

Sügis on alati kiire aeg. Osalt maaelu tõttu. Teisalt haarab mind sügiseti kirg ennast arendada... Akadeemilistest õpingutest olen hetkel loobunud... Eesti kõrgharidussüsteem viskleb määramatuses ja  kvaliteediprobleemides ning kui üldse veel õppida, siis tasub oodata, arvan nii. Eriti neil, kel esmane akadeemiline haridus käes. Tänavu arendan nii end, kui pakun võimalust oma kolleegidele. Meil toimuvad eetikaseminarid, klubiürituse raames käis Euroopa võlakriisi tagamaadest ja mõjudest rääkimas Eesti kuulsaim makroanalüütik, osalesin näitleja/lavastaja läbiviidud avaliku esinemise treeningus. Kõik need kohtumised on olnud kordades harivamad ja põnevamad, kui näiteks 2-aastased õpingud TLÜ magistrantuuris. Miks see küll nii on? Oleme kaasaga usinasti talveks valmistunud. Ehitustööd hakkavad lõpusirgele jõudma. Hobud vahetavad hoolega karva nagu kaukaaslasedki. Armastan sügist! Neid pimedaid õhtuid, kui vihm akna taga sabistab, ent siseruumides on valge ja soe. Pruugib ainul...

Olen seda lugu ikka kuulanud Jaagu, mitte C.Richardi esituses. Imeilus fraseerimine ja tema eriline vibraato. Jaak Joala esitatud muusika jääb alatiseks mälestustesse. Tema muhe ja soe inimeseks olemine samuti. Väärikas artist, kes oskas õigel ajal lava jätta.  Kahju, et ta vabadus ja iseenda jaoks olemise aeg lühikeseks jäi. Kerget lendu!

Eestis on teenuse osutamisega nii nagu on. "Väljas" söömas- joomas käies kohtab järjest sagedamini meeldiva teenindust. Vähemalt mul on vedanud - kehva teeninduse pärast pole lahkuma pidanud või mõru maitset suhu jäänud. Hoopis teine asi muude teenuste osutamisega. Näiteks poes. Näiteks kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused. Näiteks pangas. Näiteks... Näiteid halvast teenindusest on nii palju, et vägisi hakkad mõtlema, et tahaks ära. Või tükil ajal mitte enam ühtegi teenust tarbida. Vältida, kaugeneda, põgeneda. Ja ometigi on teenuse osutajad me oma Eesti inimesed. Needsamad, kes suvel lauluväljaku üleujutasid. Aga ärgem hakakem teenuseosutajateks, kui jaksu pole. Hakakem direktoriks, pankuriks või akadeemikuks. Või firmajuhiks. Või sportlaseks ... Neilt ei oodata elementaarset suhtlemisviisakust ja empaatiat oma klientide suhtes. Aga müüjatelt, telleritelt, omavalitsuse ametnikelt jne jne oodatakse seda küll. Teenusosutamine pole ju midagi häbiväär...

Taluostust ja kapitaalremondist saadik ei ole me suuremaid ehitustöid eluruumides ette võtnud. Nojah, talliehitus jäi aastasse 2006. Kapitaalremont toimus ajavahemikul 2002-2005. Saunamaja kaminaruumist sadularuumi ümberehitustööd tegime paar aastat tagasi. Siis avastasime ka, et üsna pea on vaja midagi ette võtta nii katuse kui fassaadiga. Ehitamine nõuab, teadagi, ressursse. Abikaasale tuligi väike "rahasüst", mistõttu õnnestus tänavu ette võtta saunamaja kapitaalremont. Tänud naabrimehe soovitusele (jah, meil on nüüd hiiglama tore naabrimees! - me küll ei näe teda igapäevaselt, ent hobused näevad, sest kopli piir läheb peaaegu tema hoovini välja) leidsime suurepärase ehitusmehe.  Kaasa ise lööb ka ehitustöös kõvasti kaasa:) Tulemused on silmaga näha - paari nädalaga on hoone vana fassaad lammutatud, vana katus (millest tõepoolest juba läbi astuda oli võimalik) uue vastu välja vahetatud ja hetkel on käsil välisvoodri alune soojustus. Sel nädalavahetusel võtsime aken...

Õige mitu postitust on oma aega oodanud, et siis taas draftide hõlma vajuda.  Uued hetked, emotsioonid varisevad peale. Viimane nädal on möödunud autopiloodil: kodu->töö->trenn->kodu. Saatjaks nohune nina ja kipitav kurk. Sestap tunnen tänasel reedel end kuidagi tühjalt. Füüsis ja vaim on tasalülituse režiimil. Pärast neljapäevast balleti+venitusmaratoni, mis lõppeb 21 paiku õhtul, on tunne et tahakski matile lebama jääda. Tundub, et treeningkaaslastel on sama tundmus. Keegi ei kippunud eile krapsti! üles tõusma. Tööd olen viimasel ajal erilise hasardiga teinud, ei teagi miks... Minu tööd ei saa mõõta, ent küllap olen tajunud abi ja nõu vajajate tänulikke pilke või lihtsalt sooja ja sõbralikku suhtumist. See teeb meele rõõmsaks ja motiveerib. Ah, tegelikult ei meeldi mulle sõna "motiveerima" üldsegi mitte.Elu on oluliselt lihtsam - "mida külvad, seda lõikad". Nii kipub olema. Inimsuhete alustõde. Hoidiseid olen teinud. Peamiselt seeni mari...

Olen kogu augustikuu vältel käinud usinasti balletitundides. Esimesed tunnid olid ikka väga karmid. Olime koos edasijõudnute ja keskastmega ning minusugusel algajal ja  tulemusele orienteeritul oli ikka väga raske leppida, et ei tule harjutused välja nii nagu tahaksin. Nüüdseks olen sisemonoloogid- ja võitlused lõpetanud ja keskendunud uue omandamisele. Sügisest alates liitun ka venitustundidega, sest hetkel on saanud väikseks takistuseks vähene vaagna välispidisus ja ka painduvus. Keha pole harjunud (on unustanud) lihaste venimesega teatavate harjutuste ajal. Näiteks Passe Developpe ajal ja Rond de jambe en l`air ajal... Aga see kõik on harjutamise tulemus ja selleks on vaja aega. Tegelikult on mu keha kõike väga hästi vastu võtnud: tasakaal on kõvasti paranenud, käte vorm tõusnud (ei väsi ära nii kiiresti), jõuan seista poolvarbal. Selle hooaja eesmärgiks on jalgade töö, välispidisuse suurendamine ja "üles venimine" ehk selgroo sirgeks lükkamine. Tasapisi. ...