Kõigest ja ei millestki

Täna sattus sõrm lehkeüljele 146: Heerold: On iga fuuria nii lahke, noor ja kena,  et nendest halba uskuda on raske. Kuid minutiks neid ligineda laske -  need tuvid salvavad teid siugudena. Ent et nad siin on keset narrikarja,  kes esile kõik vead toob hinge takka,  nad taevaingleid teesklema ei hakka ja oma halba ametit ei varja. Fuuriad Alekto: Me kütkesse kõik jäävad kergemeelselt. Me nurru lüüa oskame nii hästi. Kui kallime on teist mõneö - risti-rästi me sebime ta ümber libekeelselt,  ja usukuma jääb lõpuks mees me uudist,  mil tõeliselt ei ole mingit alust,  et kuld on võlts ja lonkab peast ja jalust,  et vähe head on säherdusest pruudist. Me kõrva sosistame kallimale,  et noormees teda mustas selja taga. Las lepivad, kui tõde selgub, aga laim siiski mõjub, jäljed jätab vale. Megaira: See on vaid nali! Ent kui armastajad on naitunud, ma näitan, mis ma suudan. Kapriisidega õnne mürgiks muudan,  sest meel on muut

... tekkis idee, mis realiseerimist ootab. Täna proovin. Vaatab, kuidas läheb. Regasin end ka ühele kursusele...üleüldse otsustasin vahelduseks endasse investeerida. Kaua võib, eks ole ;) Eile sattus fb-s näppu üks ringkiri . Öhhohhöö, no kes küll selliseid asju sepitseb? On ikka ameteid siin maamunal. Kliiniline sotsiaaltöötaja. Samas , ringkirja levimiskiirus on ilmne märk ängist ja soovist olla mentaalselt tugev-tugev. Suvi ju suur "energiate vahetamise, kogumise, äraandmise" aeg. EDIT: Juhhuuu - tehtud! Minu esimene jooksmine. Inspiratsiooni sain Daki blogist , kuhu aeg-ajalt sattunud olen. Mul on jooksmise vastu alati mingi tõrge olnud, ent olen aru saanud, et oluline on  võhm , mis jooksjatel tekib. Pealegi...tohutult lihtne ettevõtmine, mets ju aia taga.  Ja praegu on august... ja ma tahan head enesetunnet.. ja iseendaga olemist ... ja  balletitunnid on hetkel suvepuhkusel ja... Tõmbasin endale Daki soovitatud äppi ja pärast esimest trenni olen väga rahul. 1.

Viimasel nädalal olen käinud, näinud, mõelnud ja öelnud. Suurim õppetund vast see, et häirivast käitumisest tingitud halb tundmus tuleb kohe välja öelda.  Mitte jätta sisemusse oma elu elama, käike uuristades pilti kujundama. Samas olen enda üle uhke, et mõned asjad tegin selgeks.  Endale halvasti öelda ei lase enam mitte kellelgi. Väga aitas kaasa ka kunagi ammustel aegadel Tumeblondi blogist loetud tõdemus: ärge lähenege mulle ja pugege mu hinge selleks, et sinna s.... Punkt. Õhk sai klaarimaks ja edaspidi olen kargem. Elagu umbusk! Aga muidu... ...Oli pilkane, tähtedeta öö, kuid pimedus oli läbi imbunud uuest, puhtast õhust. Pikast rännust väsinud, tõmbasid nad rippmatid üles ja magasid sügavasti esimest korda kahe nädala sees. Kui nad ärkasid, oli päike juba kõrgel, ja nad tardusid  paigale, jahmunud ning võlutud. Kesk sõnajalgu ja palme seisis nende ees hommiku vaikivas säras valge ning tolmune määratu suur hispaania galioon. Pisut tüürpoordi poole kaldunud laeval rip

Võrratu Miles Davis.  Ammu läinud elavate hulgast, ent ometi nii kohal, ajatu, elus. It is love, not reason, that is stronger than death (Thomas Mann).

Silmad lahti ja kohe sundmõte - minna või mitte. Sisemine vadin kestab juba mõnda aega. Rääkisime veel ööhakul telefonitsi, ta keelitas ikka kaasa seilama. Üks osa minust tahaks väga Naissaarele minna. Teine pool jällegi ütleb, et ma pole valmis. Inimestega koosolemiseks, suhtlemiseks, sundimatuks vestluseks. Lihtsalt ei kujuta ette. Mingi krõks on toimunud. Eneseabi "wanted". - ent hetkel tunnetan, et pigem metsas ja üksi, kui merel ja seltskonnaga.

Eile oli koertel kondipäev. Jaani lihapoest saab pirakaid säärekonte, selliseid, mida korraga ära närida ei õnnestu. Hea  "trenn" hammastele ja närimisvajaduse rahuldamiseks. Aga eks kondid tekitavad pingeid. Tavaliselt on nii, et kõik on Aura omad. Ega muud aitagi, kui kontidega koerad  eraldi paigutada. Mingi aja pärast on suurem huvi lahtunud ja siis saavad nad suurema lahinguta "kondimängu" mängida -  ise ei taha, aga teisele ka ei anna. Urinad ja väiksemat sorti lahingud sinnajuurde. Täna, pesu kuivama riputades märkasin lillepeenras värskeid kaevamisjälgi. Kondijupp reetlikult välja paistmas. Bonham ei matnud konte. Betty ka mitte, Bibi vist küll, mäletamist mööda... Nüüd on meil taas kondimatja:) Täpsemalt pole teada, kas Aura või Amur. Aga suunurgad vedis avastatud peidukoht ülespidi. Eks aeg anna arutust. Hmm... ja  tantsisime eile õhtul , tänavasillutisel kui nii võib öelda. Täpselt nagu paar aastat tagasi Tartus. Täitsa hästi tuli välja, tõdesim

Õhtupäike Kadriorus.  Nagu Hyde Park. Istusime pleedil.  Toidukorv käeulatuses. Päike oli ammu loojunud, kui märkasime laiali minna. Enne seda oli meid külastanud mururolleriga mupo (prosecco pudel oli liiga avalikult nähtav, pakkisime sündsalt kotti) ja pimeduse hakul ka üks väike siilike, kellele juustu ohverdasime. Lõbusad ja harivad lood. Me kohtumised kujunevad alati teadmiste vahetamiseks. Just nende kildude, mis mõlemaid huvitavad. Niitipidi omavahel ühendatud, järgmistesse kihtidesse suunavad. Seekordne soe lugemissoovitus mulle ja imestus, et ma polegi nimetatud autorilt  mitte midagi lugenud... Mina jällegi jagasin oma viimasaegset avastust/imetlust. Kahepeale püüdsime teksti meelde tuletada.  Võitsin ka arvamismängu teemal, millisest Euroopa kahest (mõtetust) riigist tal marke pole. No ok, 3 vihjet oli vaja. Lõpuks demonstreeris, kuidas tema arvates ma neiuna minestasin :)  Lõbus oli. Tõeline sõber. Minu arvates tõupuhas intellektuaal. Imetlusväärne. Kuts