Kondipäev

Eile oli koertel kondipäev.
Jaani lihapoest saab pirakaid säärekonte, selliseid, mida korraga ära närida ei õnnestu. Hea  "trenn" hammastele ja närimisvajaduse rahuldamiseks.
Aga eks kondid tekitavad pingeid. Tavaliselt on nii, et kõik on Aura omad.
Ega muud aitagi, kui kontidega koerad  eraldi paigutada.
Mingi aja pärast on suurem huvi lahtunud ja siis saavad nad suurema lahinguta "kondimängu" mängida -  ise ei taha, aga teisele ka ei anna. Urinad ja väiksemat sorti lahingud sinnajuurde.

Täna, pesu kuivama riputades märkasin lillepeenras värskeid kaevamisjälgi. Kondijupp reetlikult välja paistmas. Bonham ei matnud konte. Betty ka mitte, Bibi vist küll, mäletamist mööda...
Nüüd on meil taas kondimatja:) Täpsemalt pole teada, kas Aura või Amur. Aga suunurgad vedis avastatud peidukoht ülespidi.
Eks aeg anna arutust.

Hmm... ja  tantsisime eile õhtul , tänavasillutisel kui nii võib öelda. Täpselt nagu paar aastat tagasi Tartus. Täitsa hästi tuli välja, tõdesime. Hull värk.
Täna lugest ta mulle Linnast. Samuti hull värk.

Ja sõnum piiblist on järgmine:

...Vahuses nestes

lugusid vestes

tuuled ei mängi-

veinijõed, pestes 

pärlitest sängi, 

terviseid toovad

taevaste õuest,

järvesid loovad,

millede põuest

lindusid viivad

heledad tiivad,

joobunud läikest,

taotama päikest,

taotama helgeid

õndsusesaari,

mis on kesk selgeid

lainetekaari...

Johann Wolfgang von Goethe