Kaunis hommik.... rabelev mõte viis une.
Ei olnudki tänavu kastemärjas heinas sammunud.
Viisin hobud koplisse.
Enne söötsin neid kaera-slobbermashi seguga, sest täna on trennipäev.
Mõlemad said Fly-Stop`i turjale - hallivatimehed on platsis, juulikuu ju. Theo kõhualune on putukatest juba armiline. Salvitasin ja kreemitasin haigetsaanud kohti.
Jätsin nad ristikusse mõnulema, lonkisin mööda koplit... samas kohas, kus paar aastat tagasi. punetab ka nüüd maasikavälu. Rikutud maitsemeel tunnistas marjad esiti algul hapuks, ent tasapisi tuli õige maitse tagasi.
Pilt, kui isaga Nuuda järveäärsest heinalt tulime. Põõsatagune üüratu maasikavälu. Ikka õige mitu kõrretäit.
Teine pilt, kus keset N.Y. kivilinna sattusin oaasi, rohelusse, linnulaulu keskele. Fake? Reis hüperreaalsusesse?
Kui lihtne on lubada silmal moonduda.
Comments