Õhtupäike Kadriorus.
Nagu Hyde Park.
Istusime pleedil.
Toidukorv käeulatuses. Päike oli ammu loojunud, kui märkasime laiali minna.
Enne seda oli meid külastanud mururolleriga mupo (prosecco pudel oli liiga avalikult nähtav, pakkisime sündsalt kotti) ja pimeduse hakul ka üks väike siilike, kellele juustu ohverdasime.
Lõbusad ja harivad lood. Me kohtumised kujunevad alati teadmiste vahetamiseks. Just nende kildude, mis mõlemaid huvitavad. Niitipidi omavahel ühendatud, järgmistesse kihtidesse suunavad. Seekordne soe lugemissoovitus mulle ja imestus, et ma polegi nimetatud autorilt mitte midagi lugenud... Mina jällegi jagasin oma viimasaegset avastust/imetlust. Kahepeale püüdsime teksti meelde tuletada.
Võitsin ka arvamismängu teemal, millisest Euroopa kahest (mõtetust) riigist tal marke pole. No ok, 3 vihjet oli vaja. Lõpuks demonstreeris, kuidas tema arvates ma neiuna minestasin :) Lõbus oli. Tõeline sõber. Minu arvates tõupuhas intellektuaal. Imetlusväärne.
Kutse kalale. Tema klassivendade seltsis. Peatumine mõisas, millest tean palju lugusid, ent kunagi pole kohal viibinud, Soov, et oleksin sel päeval (mõisa)proua. Ma nüüd ei teagi... Esmalt vabandasin välja, et pean ära sõitma. Samas... ma pole kunagi kalal käinud (kuigi olen tahtnud), just niimoodi.. õngitsemas. Ja selles mõisas pole ka kunagi käinud.... Ja neid klassivendi tean ka vaid kuulu järgi.
Ja üleüldse... kas see on õige samm. Õnneks on veel mõtlemisaega. Samas... on mul igasuguseid hulle reisihetki olnud, turvalisusest kaugel. Seega...?
Comments