Tegelikult on ju nii, et kui end niiskuskindlalt riidesse panna, pole ilmal ega olemisel häda midagi.
Sellegipoolest passisin eile peaaegu kogu päeva toas.
Kolisin talu kõige kaugemasse soppi (tee suhtes) ja tundsin end hästi.
Vahetasin blogi kujunduse välja (kuidas meeldib?), tegelesin tööasjadega, mõtlesin muuhulgas ka Linnu tulevikule. Esmaspäeval koguneme reederitega ja asume tekki lihvima, värvima. Tõstuk-kraana on vaja tellida ja Lind korraks vaja ka välja tõsta, et kõhualuse habeme eemaldada saaksime.
Kihnu merepeole plaanime seilata, kui ilm vähegi soosib.
Õhtupoole aktiviseerusin sedavõrd, et askeldasin väiksemaid aia- ja tallitoimetusi, õues. Kuidagi nii on paika loksunud, et kui tema on tööl, olen mina talus. Tundub, et selline elukorraldus sobib kõigile.
Vaatasin üle hulga aja ka ühe filmi ära - A Bigger Splash. Soovitan soojalt - võrratud näitlejad, operaatoritöö, süžee. Tilda elegantsed kostüümid on juba omaette vaatamisväärsus. Jah, kui palju jääb segadust õhku lõpetamata/lõpetatud tunnete osas. Kui palju hakkab juhtuma siis, kui tunded oma elu edasi elavad, genereerudes sündmusteks, mida ei pruugi kunagi juhtuda. Kujutelmadel on tohutu mõju(jõud).
Kätte sattusid vanad albumid. Marise oma. Talu renoveerimise aeg. Mälestused... Kummaline, ent inimesed jäävad mälupiltidesse ühe kindla ilme ja näoga, kuidagi ajatult, kindla vanuseta. Pole vahet, kas noor või vana. Talu renoveerimise pilte vaadates tajusin, et inimese kätes on paljugi võimalik - peatada lagunemine, värskendada/tohterdada, uuendada, anda uus elu ja hingamine. Inimesi saab vaid ravida, vananemist ja lagunemist, põrmu vajumist ei peata miski.
Vaid mälestused on jäävad.
Oli kord.
Sellegipoolest passisin eile peaaegu kogu päeva toas.
Kolisin talu kõige kaugemasse soppi (tee suhtes) ja tundsin end hästi.
Vahetasin blogi kujunduse välja (kuidas meeldib?), tegelesin tööasjadega, mõtlesin muuhulgas ka Linnu tulevikule. Esmaspäeval koguneme reederitega ja asume tekki lihvima, värvima. Tõstuk-kraana on vaja tellida ja Lind korraks vaja ka välja tõsta, et kõhualuse habeme eemaldada saaksime.
Kihnu merepeole plaanime seilata, kui ilm vähegi soosib.
Õhtupoole aktiviseerusin sedavõrd, et askeldasin väiksemaid aia- ja tallitoimetusi, õues. Kuidagi nii on paika loksunud, et kui tema on tööl, olen mina talus. Tundub, et selline elukorraldus sobib kõigile.
Vaatasin üle hulga aja ka ühe filmi ära - A Bigger Splash. Soovitan soojalt - võrratud näitlejad, operaatoritöö, süžee. Tilda elegantsed kostüümid on juba omaette vaatamisväärsus. Jah, kui palju jääb segadust õhku lõpetamata/lõpetatud tunnete osas. Kui palju hakkab juhtuma siis, kui tunded oma elu edasi elavad, genereerudes sündmusteks, mida ei pruugi kunagi juhtuda. Kujutelmadel on tohutu mõju(jõud).
Kätte sattusid vanad albumid. Marise oma. Talu renoveerimise aeg. Mälestused... Kummaline, ent inimesed jäävad mälupiltidesse ühe kindla ilme ja näoga, kuidagi ajatult, kindla vanuseta. Pole vahet, kas noor või vana. Talu renoveerimise pilte vaadates tajusin, et inimese kätes on paljugi võimalik - peatada lagunemine, värskendada/tohterdada, uuendada, anda uus elu ja hingamine. Inimesi saab vaid ravida, vananemist ja lagunemist, põrmu vajumist ei peata miski.
Vaid mälestused on jäävad.
Oli kord.
Comments