30.aprill

Õnnestunud päev oli.

Mul oli eile kogunenud terve posu süvenemist vajavaid tööasju ja otsustasin seetõttu kodukontoris töötamise kasuks. Jah, mul on see võimalus. Aga peab ütlema, et ega ma seda väga tihti ei kasuta. Põhjus on proosaline - töökaaslaste seltsis on lihtsalt nii hea.... asja arutada. Pealegi, kontor on kuidagi kodune ja hubane. Avatud ka. Arvestatav kohvi ja tee valik ka. Niisiis, kodukontorit eelistan vaid kahel juhul - kui on vaja teha järjestikust tööd...ilma katkestuseta. Või siis, kui autosõit linna ja tagasi tundub eriti suure ajaraiskamisena. Enda "ülestuunimimine" sealhulgas. Kodukontori miinuseks on kahtlemata see, et olen endale võtnud nähtamatu kohustuse kõike teha - päristööd, kodutööd ja ... päeva lõpuks olen tavaliselt tõsiselt väsinud.

Seekord võtsin kätte ja rebisin end pärast neljatunnist arvutisolekut toast lahti ja läksin kepikõnnile. Mõnus oli, teate! Olgugi et tuuline ja mitte väga soe... lindude eksalteeritud vidin, tärkava looduse värvid, porilombid - kõik see on taaskord kordumatu vaatemäng.Õhtupoolikul jõudsin veel aeda koristada nii, et järgi jäi veel veerandine lapike koerte miinivälja ja mutimullahinnikuid likvideerida. 

Tõeliselt vahva ilming kodusolemistel on mu loomakeste juuresolek:)  Õigemini, juurdetulek. Ükskõik, kus aiasopis ma toimetan, märkan üsna pea enda lähedusse asjatama tulnud hobuseid või kaukasid. Ju siis on neile minu seltsi vaja samapalju, kui mul nende oma. 

Täna on meil esimene "karjalaskepäev". Kaasa sai ühe suvekopli karjuselindid lapitud ja pingutatud ning laseme hobud "jalgu sirutama". Tuul on teinud oma töö - koplid on juba tahenenud.

Mõnusaid kevadaskeldusi kõigile!