Skip to main content

Vaevatud vaimsus

Ilusad ja olulised sõnad öeldi mulle hetkel, kui neid väga vajasin. Inimese poolt, kes mulle oluline ja kes kaaslasena (mitte varjuna) saadab mind tõenäoliselt saadab kogu elu. Hoolimata sellest, et me pole kohtunud silmast-silma pikki aastaid. Ta nimetas mind erakodseks, võimsaks ja targaks... Ja veelgi. Unustamatut...

Ma ei pea ennast targaks levinud tähenduses. Ma näiteks ei suuda kunagi rääkida nii, nagu mõni - et kohe kui küsitakse, on vastused. Mul ei ole kohevastuseid. Tahan mõelda ja pigem kirjutan, kui vastan suuliselt. Aga see, mis ju toimub ümberringi... ma olen sellistes kategooriates mõtlemisest nii väsinud ja ...keeldun. 

Sellistes, kus puudub vaimsus, kus eetilisi tõekspidamisi vahetatakse nagu sokke ja on üks kuradimaigavatekeskpärastevarakapitalistide kamp, kelle ainsaks eesmärgiks on manipuleerimise abil isiklike eesmärkide täitmine. Projektipõhisus, meedia- ja rahasõltuvus. 

Mind isiklikult panevad vastikusest judisema ükskõik, millised grupitrennid, kus inimesed võimalikult sarnaseid liigutusi teevad. Nürimeelse järjekindlusega. Samad toitumisvõtted ja (saasta)kirjandus.  Põgenemine esoteerikasse selmet, et oma vaimu harida, ümbritsevale vastu seista, muuta, raputada, õpetada...
Vaimsust ja esteetilisi väärtusi kandvaid inimesi jääb järjest vähemaks, asemele tulev  tekitab õõvastust. Individuaalsus on hüve ja privileeg. Ei unusta seda ja olen surmani tänulik oma õpetajale 20 aastat tagasi. 

Comments

lagrits said…
(mitte et mina oleksin neid õigeid sõnu õigel hetkel öelnud, aga ikka - jah!) :)
Eve Piibeleht said…
ma olen nõus sellele alla kirjutama
Heli said…
:) Aitäh!