Skip to main content

Teel... oma ajakavaga

Käisin vanematekodus üle pika aja. Nad on kuidagi väiksemaks ja vanemaks jäänud. Kallid ja armsad. Emme sai udupehme helesinise ja mummulise hommikumantli :)
Õhtul mekkisime emaga koos natuke veini ja arutasime... surelikkuse teemadel.
 No olid mõlemal sellised imelikud mõtted. Päris kaugele ja sügavale jõudsime oma jutuga.
Autonina kodu poole pöörates, pakkis isa mulle suure-suure latika kaasa.
 Et siis õhtul hea kohe ahju pista... Suvel paanime igatahes majaremondi ette võtta. 
Ja seekordne Eestimaa uudistamine viib meid Saaremaale. On, mida oodata!
Tagasi sõites kuulasin plaati ja imetlesin kevadist Eestimaad. Üle hulga aja pikemalt autoroolis.
Üksi. Mõnus, mõnus, mõnus.

Kaasa valmistas kalast tõelise hõrgutise, kasutades pisut ka Marokost toodud maitseainet.

Tänane on möödunud istutades ja  muidu ringi siblides... kurgu olen ära külmetanud ja kaelal on lümfid jälle üleval:(. Viilma järgi tähendavat see seda. Tunnen, et suhtlemist on viimasel ajal minu jaoks liiga palju. Püüan seda teadlikult vähendada.

Ahjaa, ja lõpuks ometi saan ma oma raamatud ära kolida! Paar nädalat ootamist veel ja siis on Lennart kohal.



Comments