Eluvesi

Ammune kolleeg-sõber nentis kunagi elutargalt, et inimestes on vähe alandlikkust.

Seetõttu jäävadki paljud tarkused, teadmised, sündmused nende juurde tulemata.

Katoliiklasena on alandlikkus ja teenimine tema elu igapäevaosad.

Olen olnud  pillav, arrogantne, isekas, hinnanguid andev. Kohati olen seda jätkuvalt.

Sestap on lihtsalt suurepärane, kui on olemas silmapaar, kes näeb sügavuti. Ei lase vajuda hinnangute sohu ja isekuse rägastikku. Peegeldades õiglaselt, isegi kui see on ebamugav ja protesti tekitav. Esmalt ikka mässan vastu... muster on kusagilt aegamööda sisse kulunud.

Ja ühel hetkel tunned, kui lihtne on kaela ja selgroogu painutada.

 Olla armastusväärne.

Suurim ja väärtuslikem kingitus teeb alandlikuks. Toob vee silma, härduspisarad. Lihtsalt... iseenesest.

Sest  tunnetad oma primitiivsust ja nõtrust ning loodad, et  vaid nii on võimalik kauaoodatud kingitust hoida.