Skip to main content

Veri on paksem kui vesi

Üle hulga aja oli mul võimalus sugulasi võõrustada.
Algselt mõeldud paarist tunnist kujunes kaugelt üle südaöö kestev istumine suvesöös.
Jututeemasid jagus. Hästi asistest teemadest kuni surmakogemuse kirjeldamiseni (isa surm käte vahel). Hilisemad päranduse jagamisega kaasnevad probleemid jne jne. 
Inimlikud inimesed ja tundmused.
 Pluss veel miski, mida võikski nimetada veresuguluseks. Moodus, kuidas me mingeid nähtusi, sündmusi kirjeldame... kulmujoon, miimika...
Soe tunne igatahes. 
Ka hommikul, kui kerge peavaluga silmaluugid valla sain.

Puhkuse viimane päev.
Moosi keetmine kummitamas kuklas.





Comments