Olevik

Kummalisi teid mööda käin hetkel. Just neid va südameradu...

Kõik see, mida näiliselt taunisin, on kuidagi lähedane ja oma. Võib-olla seetõttu, et olen sarnast olekut aastaid-aastaid endas maha surunud.

 Et olla asine või nii. Et  "tulla eluga toime".

Aga jah, vabalt võtmist ja hetkes olemist olen viimastel aastatel ikka vähe nautinud võrreldes tänaste hetkedega. Ikka on seganud minevik või tulevik.

Naljakas, kuidas nädalatega võib inimene nooreneda... oma mõtteilt, tegudelt,isegi välimuselt. Selliseid metamorfoose hetkel just kogen.

Ei saa öelda, et ma tulevikule ja minevikule üldse ei mõtleks. Ikka.

Unistada ju võib. Mitte plaane tehes.

Sooja vett ja suve jätkumist tahaks küll. Sellest unistangi tulevikus.