Kes teab, kuidas lõhnab vabadus?
Arvan, et mu lähikondsete seas on õige mitu inimest, kes seda haistnud on.
Blogimaailmast meenub Thela, kes tabavalt oma postituse lahtihüppeks tituleeris. Vabadus on ka kõigile mu loomadele tuttav. Püüan neile tagada tingimusi, mis jätaks neile mulje tunnetatud paratamatusest.
Juba üsna pikka aega adusin ja haistsin (:)) märke, mis näitavad et aeg suurteks muutusteks on küps.
Analüütilise ja umbuskliku inimesena on raske kaalukaid otsuseid langetada. Sestap ka vindumine, vanast elukorraldusest lahtilaskmatus.
Aga nüüd on asi tehtud. 1.märtsist lõppevad 8-tunnised tööpäevad. Olen töötanud vahetpidamata päris pikka aega. Mu ametikoht muutus lõpuks sedavõrd laialivalguvaks, et tundsin end sõnaotses mõttes tööorjuses olevana. Rabelesin siia-sinna väga erinevatel "rinnetel". ( muudmoodi ei oska kui täiega.)
Tagajärg - töörõõm on kadunud.
Teine teema on see, et IT valdkond on kuidagi ammendumas minu jaoks. Nii paljude erinevate projektide ja teemadega tegelenuna - väga raske on leida motivatsiooni ja silmasära.
Aeg aja maha võtmiseks on küps.
Hetkel ei vaeva (õnneks!) ma pead ka sellega, et kuidas edasi. Olgugi, et nagu igal teisel normaalsel eestlasel on ka minul kohustused panga ees jne. Küllap kuidagi ikka saab. Alati on saadud. Hobude majandamisega saan ka hakkama ja eks sügiseks olen jõudnud selgeks mõelda, mis ja kus edasi.
Mõned mõtted juba on.
Praegu lasen end rahulikult leinas olla. Põhjus on suur, mõõtmatult Suur ja Kallis. Mu Valvur.
Mu Haldjametsa saatja. Mu Kõige Erilisem. Ma usun ja loodan väga, et ühel päeval sammume Haldjametsades. Kõrvuti. Sinuga olin julge ja vapper minagi. Ei unusta surmatunnini.
Üks aeg sai läbi.
Arvan, et mu lähikondsete seas on õige mitu inimest, kes seda haistnud on.
Blogimaailmast meenub Thela, kes tabavalt oma postituse lahtihüppeks tituleeris. Vabadus on ka kõigile mu loomadele tuttav. Püüan neile tagada tingimusi, mis jätaks neile mulje tunnetatud paratamatusest.
Juba üsna pikka aega adusin ja haistsin (:)) märke, mis näitavad et aeg suurteks muutusteks on küps.
Analüütilise ja umbuskliku inimesena on raske kaalukaid otsuseid langetada. Sestap ka vindumine, vanast elukorraldusest lahtilaskmatus.
Aga nüüd on asi tehtud. 1.märtsist lõppevad 8-tunnised tööpäevad. Olen töötanud vahetpidamata päris pikka aega. Mu ametikoht muutus lõpuks sedavõrd laialivalguvaks, et tundsin end sõnaotses mõttes tööorjuses olevana. Rabelesin siia-sinna väga erinevatel "rinnetel". ( muudmoodi ei oska kui täiega.)
Tagajärg - töörõõm on kadunud.
Teine teema on see, et IT valdkond on kuidagi ammendumas minu jaoks. Nii paljude erinevate projektide ja teemadega tegelenuna - väga raske on leida motivatsiooni ja silmasära.
Aeg aja maha võtmiseks on küps.
Hetkel ei vaeva (õnneks!) ma pead ka sellega, et kuidas edasi. Olgugi, et nagu igal teisel normaalsel eestlasel on ka minul kohustused panga ees jne. Küllap kuidagi ikka saab. Alati on saadud. Hobude majandamisega saan ka hakkama ja eks sügiseks olen jõudnud selgeks mõelda, mis ja kus edasi.
Mõned mõtted juba on.
Praegu lasen end rahulikult leinas olla. Põhjus on suur, mõõtmatult Suur ja Kallis. Mu Valvur.
Mu Haldjametsa saatja. Mu Kõige Erilisem. Ma usun ja loodan väga, et ühel päeval sammume Haldjametsades. Kõrvuti. Sinuga olin julge ja vapper minagi. Ei unusta surmatunnini.
Üks aeg sai läbi.
Comments