Skip to main content

Pärlikee

Laupäev oli tüdrukute päralt. Istusime üle hulga aja ümber talulaua. Ei ühtki meest.
Menüüs oli Burgundia pada, Valmistasin seda esimest korda, ent välja tuli!
Kõik sööjad kiitsid. Tuleb välja, et olen täiesti arvestatavate kokakunsti oskustega... :P

 Kutse väljasaatmise ajal troonisid saunamajaümbrust kohevad lumehanged. Mõtlesingi tüdrukuid võõrustada väikse metsamatka ja saunajärgse lumesuplusega, ent Ilmataadil olid omad plaanid. Nädalaga sulas kogu valge toredus, hangede asemel siravad vastu veelombid.
Ikkagi oli oleng igati kirgastav.
Mul on nüüd elu esimesed pärispärlid ja Ingli aura!
Jumaldan tähendusega ehteid, neid mis amuletina toimivad.
Olen seni olnud "sõrmuste usku", ent viimasel ajal on kaelaehted ja ripatsid minuni jõudnud.
Soojus ja turvalisus valdab mind, kui tunnen armastavatest mõtetest kantud ehet enda südame ja ihu läheduses.
Kuidagi apokalüptilisena mõjus, et erinevatel põhjustel ei saabunud ühtegi mu praegust kolleegi (kutsutud oli 3). Märgiline tähendus :)

Eks ta ole, K. Vonneguti tsiteerides.

Aga jah... lihtsalt suurepärane oli kõiki tüdrukuid ühe laua taga istumas näha ja tajuda. Meis kõigis on ühenduslüli ja sarnane kriglikkus. Ühtviisi pühendunult rääkisime nii poliitikast kui pereväärtustest, armastusest, inimsuhetest, toidust, veinist... kõigest ja ei millestki :) Olgugi, et mõned neist kohtusid esmakordselt. Meie seltsis veetis esmakordselt aega ka täiskasvanud tütar, kes emale koduteel oli tunnustavalt poetanud: tunnen oma IQ mitmekümnepunnilist tõusu taoliste arutelude järel:)
Vot sellised naised!

Olen väga tänulik saatusele ja õnnele, mis mind minu inimestega kokku on viinud.
Sellised mõtted täna... 2. veebruaril. Veel 47.






Comments