Kõigest ja ei millestki

Puhkuse ajal planeeritavatesse tegevustesse arvestasin ka ühe õhtu, kus tahaksin liialdada. Unustada korraks kõik argise ja lihtsalt teha üks download. No vot... ja eile tegingi seda. Kõik märgid viitasid, et on "parim päev banaanikala püügiks":) Et siis... aeg veiniga liialdamiseks oli küps. * Viru Keskuses kaasat oodates ja aega parajaks tehes kohtusin hea ekskolleegiga. Juttu jätkus kauemaks. Klaas valget Soave`t *Õhtuöök Controvento`s kus carpaccio kõrvale hoopis Montese cabernet/carmenere segu võtsin. Kaks klaasi. Teemad kõikusid juba seinast seina - Theo haigusest kuni suhete klaarimiseni. Aga õhtusöök lõppes leplikult:) * Clazz. Siin kohtusime üllatuslikult A.-ga, kes tähistas x konverentsi lõppu kolleegidega Islandilt. Kuna paar neist olid IT-taustaga, siis... juttu jätkus kauemaks. Hennesy V.S.O.P - vist kaks. Pluss veel valget veini "ühiskatlast". * Kell oli vist 2, kui avastasin end kogu seltskonnaga Woodstockist. Kohe uksel, põrkasin kokku oma suure iid

Naise blogis kommenteerib söakalt keegi Iseolija. Kaasamõtlemine ja kommenteerimine on blogimise juures tervitatav nähtus. Loomulikult ei pea kommentaarid kirjutajale takka kiitma jne, ent eks kõik, kes avalikku blogi peavad, on kokkupuutunud ka torgetega, mida eriarvamusel olev lugeja maha püüab jätta. Iseolija kommentaarid on huvitavad ja süvitsiminevad. Naise juures miskipärast eriti. Nii palju, et tekib kahlus - tegu võib olla vana tuttavaga, kes blogija eluolu küllalt hästi tunneb. Päris jube ilming tegelikult. Blogid siin oma maailmapildist ja muutustest su elukorralduses ja eneses, kui ilmub keegi, kes "su ära tunneb" ja kes sind hoopis teises olukorras mäletab. Ja vastavalt sellele oma mälupildile sind paika panema asub. Mina vist põgeneks koheselt suletud uste taha:) Aga jah, Iseolija suhtes tekkis huvi. Guugeldasin tema kohta (uudishimulik nagu ma olen :) ja ... tundub, et tema spetsialiteediks ongi eneselahkamisega tegelevate naisblogijate abistamine süvitsiminek

Niih, nüüd olen täiesti lõplikult ja tagasipöördumatult blond. Vist. Eile sain mulle sobiva ja professionaalse juuksurikätt tunda. Inimene, kes kogu seansi vältel rääkis minu juustest ja mismoodi neid paremini hooldada. Oo, kui hea tunne oli! Tähelepanu- ja hoolitusvajadus... Aga see soe ja kirgas toon meeldib mulle väga. Valgustab mu väsinud ja kurblikku nägu. Niimoodi mu kaasa just ütleski. Vähemalt oli seekord märgata, et juuksuris käisin. Puhkus areneb jõudsalt. Täna võtan ette aiatamise. Juurin välja päevalilled, mille õitseaeg tänavu oli üsna napp. Liiga hilja said nad "valmis". Seevastu olen kasvhoonest saanud vaatet 2 saaki tomateid. Oktoobris alguses alles õige tomatiuputus algas. Maitsvad ja magusad. Ilma ühegi defektita. Ja mis peamine - null protsent kemikaale. Tänu Mozartile ja Theole. Tulbisibulad suskasin juba mõni aeg tagasi mulda. Sel aastal ka hulgaliselt krookuseid ja nartsisse. Aprilli-mais loodan õitemerd. Saan oma kujutlustele taas voli anda. Sel aasta

U. mul on üks ilus värviline uudis!:) Nimelt... meile on saabunud kass. Talli. Imestasin juba mõni aeg tagasi, et hiiri on vähem ringi sibamas. Eile, hobustele heina hangutades, hüppas hallivöödiline kassike heintelt alla ja lidus nurga taha. Hiljem silmasin teda teel istumas ja üksisilmi hobuseid piidlemas. Ikka jupp aega istus. Huvitav, mis mõtteid ta mõlgutas? Igatahes, õhtuseid tallitöid tehes, nägin teda taas. Ta on arglik ja poolmetsik tubli kiisu, kes oma kõhutäit ei jäta saatuse hooleks. Ja nii ta sobiva jahipaiga leidiski. Ühtlasi ka vana tugitooli, mis heinte vahel - hea pehme ja kuiv pesapaik. Ligineda ta endale ilmselt ei lase. Hirmus sõpradega suhtlemistuju on. Moosisin just MOTT -i msn-is. Noh et lähme veinitama ometigi. Nojah, aga nüüd meenus, et juuksurisse oleks vaja minna jne. Pärast Mariani lahkumist ei taha ükski juuksevärv enam peas püsida:)

Õpetus: Anna meem edasi 4-le blogipidajale, kelle vastuseid tahad lugeda. Viita blogile, kellelt said meemikutse ja teata blogipidajale, kellele teatepulga edasi andsid. Mina sain meemi kutse Sjgelle käest. MITTE IIALGI! meem, 2 x 4 küsimust. 1. KIRJUTA 4 TEGEVUST, MIDA SA MITTE IIALGI EI TEEKS . - ei roniks mäe tippu (siia alla kuuluvad ka teised kõrgusekartusega seonduvad tegevused) - ei ütleks lahti oma vanematest - ei hülgaks oma last - ei anna alla olukorras, kus on lootust 2. KUS SA MITTE IIALGI EI TAHAKS ELADA? - kõrghoones - igijää ja lume piirkonnas - mägedes (ma vist kukuks alla:) - ülerahvastatud ühetoalises korteris 3. MIDA SA MITTE IIALGI EI SÖÖKS? - austreid - rohutirtse - kassi-, koeraliha - kõrvitsat 4. KELLENA SA IIALGI EI TÖÖTAKS? - timukana - programmeerijana - turvamehena kaupluses - kriby, herabalife jne pähemäärijna 5. MILLIST RIIDEESET SA IIALGI EI KANNAKS? Uhh, see on raske. Riideesemeid, mille abil oma vanust püüan varjata, vast. 6. KELLEGA SA MITTE MINGI

Miks su blogi viimasel ajal nii tumedates värvides on? - küsis mu hea tuttav msn-s. Endale tegelikult ei tundu tume:) Võib-olla olen kehv maalikunstnik sõnades ja pole erilist rõhku pannud värvide viimistlemisele... Mingi muutus on küll toimunud. Meeleolu ei kõigu enam nagu vanasti - üles-alla. Õige pikalt olen olnud omalaadses rahus või ... teadmises ja ei rapsi enam umbropsu. Parim tagasiside on see, et inimsuhted on läinud oluliselt sujuvamaks. Nii kollegiaalsed, võhivõõrad kui ka perekondlikud. Tõenäoliselt ei parane ma oma impulsiivsusest eales. Ent siiski - püüan (tõesti väga!) süveneda, enne kui midagi välja plartsatan. Samas - eks ole kiirreageerimist vajavaid olukordi ning siis - "täältä pesee...". Mõtlen eelkõige tööd. Ent ka siis, kui keegi pahatahtlik on, ei pööra ma teist põske ette. See-eest kuulan ma värvilist ja helget muusikat. Kahjuks tuubist ei leidnud, aga lugu ise on see.

Habras osutus nii hapraks, et varises kokku pärast esimest sügiskülma... Tegelikult... Arvatakse, et inimesed muutuvad eakamaks saades leplikumaks. Et nurgad saavad lihvitud ja ollakse vastuvõtlikum. Umbes nii, et "kuniks elu!" Võib-olla ühiskondlike vaadete poolest, tõepoolest. Veendunud radikaalist võib saada liberaal jne. Aga isiklikul pinnal? Pigem OMAd põhimõtted kindlustuvad. Ja õpid nende üle valvama ja mööndusi mitte tegema. Kiiret ju pole. Vajadus pealiskaudsuse järele on kadunud. Nädalavahetus tuttavate seltsis oli imetore. Oleme sarnase tausta ja väärtushinnangutega. Nautlesime samu asju. Pühapäeval näiteks, pidas kogu seltskond vajalikuks metsa jalutama minna:) Muide, selle sügise hitt on lehter-kukeseen . Kaasa korjas neid ohtralt - Lahemaal kasvab neid nii, et niida või vikatiga. Töötlus on samuti lihtne - korjatud seened tuleb paberi peal 2-3 päeva kribalateks kuivatada. Hiljem, toidu juurde lisades, lihtsalt kuum vesi peale - ja voila! Imehea aromaatse maitse