Kõigest ja ei millestki

Eestis on teenuse osutamisega nii nagu on. "Väljas" söömas- joomas käies kohtab järjest sagedamini meeldiva teenindust. Vähemalt mul on vedanud - kehva teeninduse pärast pole lahkuma pidanud või mõru maitset suhu jäänud. Hoopis teine asi muude teenuste osutamisega. Näiteks poes. Näiteks kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused. Näiteks pangas. Näiteks... Näiteid halvast teenindusest on nii palju, et vägisi hakkad mõtlema, et tahaks ära. Või tükil ajal mitte enam ühtegi teenust tarbida. Vältida, kaugeneda, põgeneda. Ja ometigi on teenuse osutajad me oma Eesti inimesed. Needsamad, kes suvel lauluväljaku üleujutasid. Aga ärgem hakakem teenuseosutajateks, kui jaksu pole. Hakakem direktoriks, pankuriks või akadeemikuks. Või firmajuhiks. Või sportlaseks ... Neilt ei oodata elementaarset suhtlemisviisakust ja empaatiat oma klientide suhtes. Aga müüjatelt, telleritelt, omavalitsuse ametnikelt jne jne oodatakse seda küll. Teenusosutamine pole ju midagi häbiväär

Taluostust ja kapitaalremondist saadik ei ole me suuremaid ehitustöid eluruumides ette võtnud. Nojah, talliehitus jäi aastasse 2006. Kapitaalremont toimus ajavahemikul 2002-2005. Saunamaja kaminaruumist sadularuumi ümberehitustööd tegime paar aastat tagasi. Siis avastasime ka, et üsna pea on vaja midagi ette võtta nii katuse kui fassaadiga. Ehitamine nõuab, teadagi, ressursse. Abikaasale tuligi väike "rahasüst", mistõttu õnnestus tänavu ette võtta saunamaja kapitaalremont. Tänud naabrimehe soovitusele (jah, meil on nüüd hiiglama tore naabrimees! - me küll ei näe teda igapäevaselt, ent hobused näevad, sest kopli piir läheb peaaegu tema hoovini välja) leidsime suurepärase ehitusmehe.  Kaasa ise lööb ka ehitustöös kõvasti kaasa:) Tulemused on silmaga näha - paari nädalaga on hoone vana fassaad lammutatud, vana katus (millest tõepoolest juba läbi astuda oli võimalik) uue vastu välja vahetatud ja hetkel on käsil välisvoodri alune soojustus. Sel nädalavahetusel võtsime aken

Õige mitu postitust on oma aega oodanud, et siis taas draftide hõlma vajuda.  Uued hetked, emotsioonid varisevad peale. Viimane nädal on möödunud autopiloodil: kodu->töö->trenn->kodu. Saatjaks nohune nina ja kipitav kurk. Sestap tunnen tänasel reedel end kuidagi tühjalt. Füüsis ja vaim on tasalülituse režiimil. Pärast neljapäevast balleti+venitusmaratoni, mis lõppeb 21 paiku õhtul, on tunne et tahakski matile lebama jääda. Tundub, et treeningkaaslastel on sama tundmus. Keegi ei kippunud eile krapsti! üles tõusma. Tööd olen viimasel ajal erilise hasardiga teinud, ei teagi miks... Minu tööd ei saa mõõta, ent küllap olen tajunud abi ja nõu vajajate tänulikke pilke või lihtsalt sooja ja sõbralikku suhtumist. See teeb meele rõõmsaks ja motiveerib. Ah, tegelikult ei meeldi mulle sõna "motiveerima" üldsegi mitte.Elu on oluliselt lihtsam - "mida külvad, seda lõikad". Nii kipub olema. Inimsuhete alustõde. Hoidiseid olen teinud. Peamiselt seeni mari

Olen kogu augustikuu vältel käinud usinasti balletitundides. Esimesed tunnid olid ikka väga karmid. Olime koos edasijõudnute ja keskastmega ning minusugusel algajal ja  tulemusele orienteeritul oli ikka väga raske leppida, et ei tule harjutused välja nii nagu tahaksin. Nüüdseks olen sisemonoloogid- ja võitlused lõpetanud ja keskendunud uue omandamisele. Sügisest alates liitun ka venitustundidega, sest hetkel on saanud väikseks takistuseks vähene vaagna välispidisus ja ka painduvus. Keha pole harjunud (on unustanud) lihaste venimesega teatavate harjutuste ajal. Näiteks Passe Developpe ajal ja Rond de jambe en l`air ajal... Aga see kõik on harjutamise tulemus ja selleks on vaja aega. Tegelikult on mu keha kõike väga hästi vastu võtnud: tasakaal on kõvasti paranenud, käte vorm tõusnud (ei väsi ära nii kiiresti), jõuan seista poolvarbal. Selle hooaja eesmärgiks on jalgade töö, välispidisuse suurendamine ja "üles venimine" ehk selgroo sirgeks lükkamine. Tasapisi.

Augustikuu on juba lõpusirgel.  Suvekuumast inspireeritud postitusest on saanud jahedus. Särtsu ja välguga, ikka. Nagu kord ja kohus. Selle suve kohta saab tõesti öelda - üürike. Lipsti! - ja oligi möödas. Floksid õitsevad juba jupp aega. Eks tavalisest jahedam juuni ning ka august anna oma panuse. Mu tänavuse suve märksõnaks on " empaatia ". Küll olen püüdnud sõna tähendust ja olulisust teistele õpetada, kui ka ise õppust võtta. Jätkuvalt. Tuleb välja, et see pole üldse lihtne. Aga ilma ei saa enam kuidagi.  Alates 2012  pean vähemalt 1 kord aastas käima naistearstile kordusanalüüsi andmas. Et kas on rakumuutuseid või mitte. Siinkohal soovitan soojalt arstiaja broneerimiseks kasutada E-Patsienti . Kui just "oma arsti" pole. Minul pole. Usaldan, ent guugeldan enne. Seekordne arst oli saanud igati kiitvaid hinnanguid.  Läksin kohale täpselt 12:00-ks. Uksel oli kiri, et tuleb oodata kuniks kutsutakse. Ootasin. 5, 10, 15 minutit. Kuidagi haledaks ki

Tänavuse kuumalaine mõnusaim osa on kahtlemata merevesi. Soe ja jahutav. Avastasin enda jaoks taime nimega üheksavägine ja teen praegu igal õhtul endale teed. Ma nimelt ei kannata kuuma ilmastikku. Mulle väga meeldib, kui on soe, ent organism hakkab streikima. "Häda" väljendub allergia, herpese, kõhuvalu jms. Sarnased vaevused kimbutavad mind ka alati kui troopikasse reisin. Ent jah, üheksavägise tee on teinud imet. Allergianähud on taandunud, hertpes ei kipita enam ning paraneb ning üleüldine enesetunne  on sedavõrd hea, et suudan hommikuti terrassil lihtsamaid balletiharjutusi teha. Järgmine nädal alustan taas treeningutega. Nädalavahetus tõotab kulgeda bluusirütmis. Mulle meeldib Mississipi ja dobro maitseline... :) Jätkuks ikka seda soojust ja sumedust augustiski!

Suisa kummastav, kuivõrd kergesti hakkan mõtlema asju paremaks ja endale sobivamaks. Või halvemaks ja sobimatumaks. Pidev intuitiivne disain teise inimese suhtes. Ja tsensor koos peatava "stopp"`iga tuleb alles siis, kui on hilja. Petan teisi ja iseennast. Mnjah, kui mõtteid saaks salvestada ja hiljem analüüsida - üldiselt ja detailselt - küllap see aitaks minusuguseid, mõttekaardi sado-masohhiste. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. (Fr. Nietzsche) Meie ikka tapame neid, keda armastame, sest armastus toob viha ja suur armastus toob tulise viha.   (Juudit, A.H. Tammsaare) Tajusime kohmetust, mida meis mõlemas äratas vihje lastele. Mitte seks pole see, mis meie ajastul ühtepuhku oma inetut lõusta näitab, vaid armastus.   (Maag, J. Fowles)