Värvide küllases sügises on just allolev klaverikontserdi osa üks mu suurtest lemmikutest. Looduslüürika.
Plaadimasinas mul küll variant Svjatoslav Richter`iga, ent kunagise imelapse, Jevgeni Kissin`i versioon on samuti maailmaklass.
Noja, kui sinna juurde veel Tema Ise dirigeerib, siis.. unustad Richter`i poolt mälestustes mainitud despootlikkuse tempode jms suhtes. Eesmärk pühitseb abinõud. Kui eesmärgiks on Muusika, siis - ehk on kõik lubatud nagu armastuseski?
Plaadimasinas mul küll variant Svjatoslav Richter`iga, ent kunagise imelapse, Jevgeni Kissin`i versioon on samuti maailmaklass.
Noja, kui sinna juurde veel Tema Ise dirigeerib, siis.. unustad Richter`i poolt mälestustes mainitud despootlikkuse tempode jms suhtes. Eesmärk pühitseb abinõud. Kui eesmärgiks on Muusika, siis - ehk on kõik lubatud nagu armastuseski?
Comments