Nohu ja köha käes vaeveldes küll, ent ikkagi läksin kohale. See, mis Liverpool`i nimelises pubis aset leidis oli võrratu. Uhke olin. Üllatunud olin.
Noored, ilusad ja pühendunud inimesed. Nii interpreedid kui ka kuulajad. Rahvast oli n.ö täismaja. Lihtsalt oli tuldud omadele kaasa elama ja kuulama. Võib-olla mulle tundus lihtsalt nii, ent Tallinnas ei ole ma üheski klubis/pubis sedavõrd pühendunult ja tähelepanelikult kuulavat publikut märganud.
Mul on tohutult heameel, et ajal, mil me riigis majanduslikult hästi läks, leiti suure tarbimishulluse kõrval võimalusi ka kultuuri ning hariduse toetamiseks. S.h. "boheemlashariduse" nagu mu hea sõber tabavalt märkis. Viljandis on ärksa vaimu kohalolek märgatav. Suvine folk, Ait, Ugala, bvandekad noored jne.
Järgmine Viljandi Guitar Trio kontsert toimub 19.aprillil Eesti Muusika päevade raames Tallinnas. Soovitan soojalt, sellist soundi (kvinthäälestusega kitarri-trio) Eestis varem kõlanud pole. Helgelt resoneeriv. Kohati virtuoosne. Meloodiline. Igal juhul tõdesid ka kohalolnud "vanad tegijad" värsket ja nauditavat esitust.
Enamus lugudest (kontserdil kokku 15), olid Robert Jürjendali kirjutatud, ent mitmed ka originaallooming. Nüüd tean ka sünnipäevaüllatusena kuuldud loo nime - "Hope". Lootust on. Igas mõttes:)
Aga nüüd olen haige edasi. Päris tõsiselt kohe.
Noored, ilusad ja pühendunud inimesed. Nii interpreedid kui ka kuulajad. Rahvast oli n.ö täismaja. Lihtsalt oli tuldud omadele kaasa elama ja kuulama. Võib-olla mulle tundus lihtsalt nii, ent Tallinnas ei ole ma üheski klubis/pubis sedavõrd pühendunult ja tähelepanelikult kuulavat publikut märganud.
Mul on tohutult heameel, et ajal, mil me riigis majanduslikult hästi läks, leiti suure tarbimishulluse kõrval võimalusi ka kultuuri ning hariduse toetamiseks. S.h. "boheemlashariduse" nagu mu hea sõber tabavalt märkis. Viljandis on ärksa vaimu kohalolek märgatav. Suvine folk, Ait, Ugala, bvandekad noored jne.
Järgmine Viljandi Guitar Trio kontsert toimub 19.aprillil Eesti Muusika päevade raames Tallinnas. Soovitan soojalt, sellist soundi (kvinthäälestusega kitarri-trio) Eestis varem kõlanud pole. Helgelt resoneeriv. Kohati virtuoosne. Meloodiline. Igal juhul tõdesid ka kohalolnud "vanad tegijad" värsket ja nauditavat esitust.
Enamus lugudest (kontserdil kokku 15), olid Robert Jürjendali kirjutatud, ent mitmed ka originaallooming. Nüüd tean ka sünnipäevaüllatusena kuuldud loo nime - "Hope". Lootust on. Igas mõttes:)
Aga nüüd olen haige edasi. Päris tõsiselt kohe.
Comments