Skip to main content

Genesis: Firth of Fifth

Nii väga meeldiv on saada omakasupüüdmatut ja üllatavat tänu. Just selline ime mind täna postkastis ootas. Olin jätnud ühe blogi(ei söanda linkida:) kommentaariumisse reaktsiooni, sest sedavõrd samalaadse tundmuse kirjeldus oli - olin sama kogenud teatavat muusikapala kuulates.

Pidin kohe ütlema, et jagan jagamatut:) Sest eks muusika võlu peitugi eelkõige neis keerdkäikudes/nüanssides/kihtides, milles helid edasi resoneerima hakkavad. Kas resoneerib või mitte... selles on küsimus:)

Täna olengi töö sekka peamiselt vana Genesis`t kuulanud. Kirgastav ja pidepunktiandev.
Meenutasin ka... et ikkagi hea, et ma Tony Banks`i ihusilmaga ära nägin.

Firth of Fifth lemmikvariant pärineb loomulikult albumilt Selling England by the Pound. Maailma kauneim klahvpilli soolo!
Aga mäletan sama lugu ka kui Helsinki kontserdi kõrghetke. Muidugi kahju, et Hackett ei mänginud, ent kuidagi apokalüptiliselt kõlas see siiski tollases juunikuises, hämarduvas Helsinki kesklinnas.

Tuubist leidsin Rooma variandi...



... ja siis kui taevas oli sinisem/rohi rohelisem



Kulla M.! Soovin südamest, et Su "nutriatel" parem oleks. Et palavik alaneks. Võlun nagu oskan.

Comments