Jaco Pastorius, piinatud geenius

Tänane päev pole just parimate killast... Mu hobu Mossul on eilsest saadik kehva olla - 2 esimest päeva Kurtna raviplaadil olid paljutõotavad, ent praegu on olukord kahe esijalaga taas pahasti. Täna kohtub ta ühe soome eksperdi-kiropraktikuga - ehk õnnestub teatud punkte kehas mõjutades ta seekordsest põletikust välja tuua.

Ja ärritunud olen ka. Eelkõige professionaalsuse suhtes. No kuidas nüüd öelda... eeldan teatud tasandilt ja teatud eluealt tööasjadesse teatud suhtumist. Ei suuda väga leplikult suhtuda kiirel ja kärpimiste ajal lausungitesse... ta ei jõua seda teha, sest tal on laps haige... ma ei saa seda teha, sest mul on homme sünnipäev jne jne. Huvitav, miks mina pean saama. Mina ka ei saa, ei või, ei taaaahaaaa! - pean selle ükskord ometi ära õppima!
Millegipärast arvatakse, et riigiametnik peaks olema see, kellelt võib ja peab seitse nahka koorima.

Eks ta ole ja see selleks.

Kuna eilne päev oli kodutee ja metsarada hõivatud jalgrattasportlaste poolt, siis olime sunnitud pere ja muude loomadega kaitsvate müüride vahele varjuma. Bonham läks paari esimese ratturi järel pöördesse - sulgesime ta majja. Hobud koplis hakkasid häälekõvendist kostuvate helide tõttu pööraselt galopeerima - targem oli nemadki vahustena talli varjule viia. Õnneks ei kestnud selline pagendus kaua - kell 12-17 oli üritus läbi.

Nuvot... nii kuulasingi Weather Report`i Birdlandi ja sattusin taasuurima-, lugema Jaco Pastoriuse kurba elusaatust. Pole vist ühtegi tõsiseltvõetavat basskitarristi, kes poleks mingil ajal Pastoriuse kooli järgi õppida. Samas ei tea ma ühtegi maailmakuulust karatekat. Aga nii see kord juba seatud, et kel toores jõud, sel õigus sessinatses maailmas.