Kõigest ja ei millestki

Miks mulle meeldib blogimine?:) Vahest tuleb seda ikka meelde tuletada. Aga sellepärast et: saan täiesti vabalt kirjutada blogisse kummalisi mõtteid ja tsitaate. Nagu näiteks täna. "...Istudes vannitoas ja lakkides varbaküüsi, kuulsin läbi ventilatsiooniava sookurgede kurblikku kruugutamist..." Täpselt nii oli. Sookurgedel on sügiseti hoopis teine häälekõla kui kevadeti. Tervitused Leelole.

Selle nädavahetuse avastus oli Beyonce. Inimlik on ju tahta vahest miskit võimsat, pulbitsevat... peaaegu, et vulgaarset. Aga vulgaarsusest on asi kaugel, muidugi. Mulle tema hääl ja power meeldib - pole ühtki teist sarnast artisti. Jäljendamatu. Ei lämmata. Tüdrukute bändi suurus ja "disain" on samuti muljetavaldav. No men on the board:) Kui siis.. vaid tantsisklemas. Igatahes püüan imekauni kreoolitari show`st dvd hankida. Pole vist vaja mainidagi, et kaasa on samuti täiesti lummatud:)

Möödunud maagiline reedeõhtu andis võimaluse testida imelise rahu olemasolu või siis... selle puudumist. Ütleme nii, et arenguruumi veel on:) Õhtu eesmärk oli gaasileegil röstitud lammas. Jaagu retsepti järgi. Üleöö oli lammast hoitu punase veini, rosmariini ja muude ürtide sees. Liha tuli küpsetada just elaval tulel. Tänu sellele sai me pliit lõpuks valmisolekust kaugemale ja gaasiballoon on kaasa poolt õnnelikult installeeritud:) Jõudsin töölt siis, kui Jaak ja Kaja olid juba kohal. Kaja hakkis salatit ja minu hooleks jäi punaveini valimine. Külalisi tuli järjest juurde ja mind juba haaras hirm, et me ei mahu kõik kööki ära... Aga ma valitsesin end enam-vähem:) Nojah... kes ei tea - siis - olen nimelt see inimene, kel tuleb kerge paanikahäire kui külalisi rohkem kui kuus. Ma ei teagi, miks. Vist eelkõige seetõttu, et ma ei oska kõigiga võrdselt suhelda siis... Seekord oli meid kokku 8. Ja tegelikult pidid veel ka Rita ja Raul tulema, ent selle plaani rikkus keegi somm, kellel nad ...

Mulle meeldivad loomad. Kas ma kaitsen neid? Pigem oskan ja suudan vastutada nende eest, keda kodustanud olen. Muidugi püüan metsas sammudes jalgealust silmas pidada - noh, et ei tammuks juhuslikult mõnele reptiilile peale. Samas loen ja imestan loomakaitsjate aktiviseerumisest Eestis. Eriti need va karusnahakaitsjad! Pseudoprobleem mu meelest. No tõesti! Mu Taadu on kogenud jahimees ja tema seisukoht karusnahkade osas mulle hirmsasti meeldib. Taadu ütleb, et uruloomi on metsas tohutu palju. Seevastu jäneseid ja kitsetallesid on jäänud märgatavalt vähemaks. Tulemuslik marutauditõrje on hoogsalt kasvatanud rebaste, kährikute jt väikekiskjate osakaalu. Selles olen isegi veendunud - elan asustuse külje all ja majaümbruses ringiluusivad rebased pole mingi haruldus. Samas oleks põhjamaakliimas rebase- või kährikunahkne kasukas talvel väga mõnus külmapeletaja. Kasukas on ilus ja külma ilmaga ka praktiline.On aegade kestel olnud... Aga keegi ei pargi enam nahku, sest moetööstus ei osta neid...

Möödunud töötrip oli vist küll kõige pingelisema töögraafikuga, mida eales kogenud. Tundub, et kogu kriis on eelkõige suunatud töötaja vastu... et välja pigistada võimalikult palju. Nii jäigi seekordne Londoni avastamine peamiselt ühte hämarduvasse õhtupoolikusse. Noja, kuna elasin Buckingham Palace Road`il siis sai viimasel päeval ka sinna sammud seatud. Aga vahva oli ikkagi. Eelkõige kaaslaste poolest. Olen sama töögrupiga pea aastajagu koostööd teinud. Seekord veetsime ühise õhtusöögi Thamesi ääres. Inimesed ühtekokku kaheksast riigist. Õhtusöök oli mitteinglaslikult maitsev ja veini voolas, hoolimata soolasest hinnast. Jututeemad sujusid kanepist (hollandlasega) seagripini (portugallasega), hariduspoliitikast (sakslasega) koondamisteni (leedukaga). Ja muidugi ka meie ühisest koostööprojektist. Ühisprojekt kulgeb aastani 2013, praegune seltskond on küll mõnus. Ka ettekanne/ettepanek võeti soojalt ja heakskiitvalt vastu (see vist korrektne kantseliit:P Loodetavasti teeme koos suuri t...

Lõbus proge. Hää klahvijooksuga.

Kummitab... Lisaks veel niipalju, et... avastasin täna oma kaelal kortsud. Ja siis veel, et... ühelt tähtsalt koosolekult saabudes avastasin, et pükste õmblused olid khmm... tagumiku pealt järgi andnud ja ma marssisin niimoodi läbi südalinna. F... Gerry Webber, kontorinaiste riietaja. Pane end põlema!:)

Kirjutan oma mälestused laupäevasest taaskohtumisest Contus Firmus `ega üles, enne kui need tuhmuvad. Järgmise sündmuseni (live) kulub tõenäoliselt taas terve igavik... Lühidalt - raudselt selle suve kontsert nr 1. Arvatavasti ka tehniliselt ja koosmusitseerimise poolest Eesti kõige võimekam harvategev (kontsert)bänd. Et siis tõeline "The One". Mu arvamust jagasid nii vanad fännid/kuulajad, kui ka inimesed, kes tulid kuulama LedR`i ja said kingituseks nautida Vermonat, Prophetit, Junot, piinliku täpsusega väljatimmitud pause, sünkoope. Minu jaoks on bändi firmamärgiks "askeldamine" , mida analoogpillide digisoundide omavaheline sulandamine paratamatult kaasa toob. Sellist lavalist liikumist teistes koosseisudes ei kohta! Kohati jäi tõesti mulje, et Andres ja Ülo tegutsevad alkemikute laboris vms:) Üsna samalaadset askeldamist olen märganud vaid Joe Zawinuli kontserdil... Ei teagi, kas ma enam sama entusiastlikult nende plaati ootan. Live on lihtsalt niiv...

Töö juures on hetkel raske. Kõik on kuidagi kuhjunud ja niidiotsa leidmine, mille abil sasipundart arutama hakata, on keeruline. Aga küllap see leitakse. Nagu ikka:) Tegelikult on omamoodi kirgastav teada ja aduda, et ... hoolimata tööasjade kaalukusest, ei võta ma neid enam "maailmaparandusliku" entusiasmiga. Nagu varem:) Niiet - ka sel sügisel jäävad mu südamenärvid terveks, mitte nii nagu varem. Mu lühiaegsest kolleegist sai möödunud reedega ekskolleeeg. Naljakas, puutusime kokku põgusalt, ent kuidagi süvitsiminevalt. Mitmed tema lausekatked jäävad mind saatma. Ei midagi juhuslikku siin ilmas. Nagu ikka. Järgmisel nädalal olen Londonis. Loodetavasti mõjub teine keskkond ja kolleegid mujalt EU-st hästi. Õhtuks on igatahes mitmeid ühisüritusi plaanitud. Eks püüan ka end saatvast kummitusest vabaneda. Ühest unistusest seoses Londoni sopiliste kitsaste tänavate ja Kensington Park´iga. Kevadisi unistusi on õige aeg sügiseti hauda sängitada?

Mulle endale meeldib väga lugeda erinevaid aiandusblogisid, sest mu iluaiandusalased teadmised on ülinapid ja seetõttu saan kasulikke näpunäiteid. Tomatikasvatusest seevastu on mul head teadmised - tänu Taadule!:) Niiet, kes tahab tomatite hingeelu kohta teada, küsige julgesti! Kuna olen koerapidaja, siis ei saa ma piiratud territooriumi osal väga omatahtsi toimetada. Ühe lillepeenra pärast vedasin aastaid Bonhami ja lahkunud Bibiga vägikaigast. Niipea, kui ilmad palavaks läksid, leidsin peenra asemel "pommilehtri". Ei aidanud isegi see, et kaasa lilledele tara ümber nikerdas - ikka:) Eemale hoitakse vaid ühest kohast - veesilma ümber olevast lillealast. No vot ja seda ala ma sammukesehaaval laiendan. Tänavu on mu aias uued külalised: * istutasin lillealale 2 erinevat liiliat: kollase ja oranži õiega (ma nimesid parem ei üritagi kirja panna:) ** harilik elupuu tuli samuti veesilma juurde kääbuskadakale seltsi *** väljaspool aeda leidsid asukoha 3 seenhaiguskindlat roosat ron...

Tänase päeva laul.

Tänud eelneva postituse heasoovlikele! Püsti juba. Mäsu teraapia toimus ja toimis täna. Raport Et siis... mul on nüüd 2 ämbritäit kurke ära marineeritud, 5 liitrit õunamoosi, 2 pätsi isetehtud leiba (ühe tegin esimest korda singiga, maitsnud veel pole, jahtub alles). Vahepeal käis veel sepp Urmas , sai hobud koplist koju toodud ja Mozart värgitud/raudu. Ausõna, ma tundun iseendale samasuguse Alien` ina nagu Kim Bassinger`i poolt mängitu, kus öö jooksul valmis kilode viisi torte, pirukaid, hamburgeid ja mida veel.... Assisteeris: mõnusalt kerge ja mahlane Vicar`s Choice 2007 Pinot Noir, Marlborough maakond, Uus-Meremaa.

(Voodihaige) olen. (Tänud, armas Haldjas, kes Sa mind suisa lõkerdama ajasid hetkeks:) Ei taha ma kuhugi ega midagi. Nii ongi. Ainus hea asi on, et saan seda endale lubada, sest vältab ametlik puhkuseaeg. Kolan sihitult internetis ja haun imelikke mõtteid. Homme on SEE usutavasti üle ja otsas. Ahjaa, ma ei lähe Pariisi. Sest ma ei taha. Tühistasin täna piletid. Eks kunagi siis lähen, kui saan minna kahekesi. Üksi see linn mind ei tõmba. Kaasa lohutas,lubades neljapäeval Väike-Lemmele viia. Ta mõistab mind, kui (voodi)haige olen. Ja hoiab ~30 m kaugusele, st maja teise otsa:) Mulle väga istub see laul praegu. Kuulan kohe erilise masohhistliku naudinguga kordi ja kordi.