Skip to main content

Hobi

Minu jaoks on hobidega tegelemine (no antud hetkel ujumine, muidugi:) teatavat laadi eskapism.
Põgenemise soov ümbritsevast reaalsusest, kohustustest, kummitavatest probleemidest, üksildustundest...
Samas tekitab hobiga tegelemine omalaadse silmitsiseismise iseendaga. Just me. Ise püstitan eesmärgi (loen täna selle raamatu läbi, ujun 1000 m, lähen ratsustama jne) ja ise täidan selle. Kindlasti on uuritud sotsiaalpsühholoogia valdkonnas inimeste kogunemist gruppidesse mingi hobitegevuse läbiviimiseks - matkamine, aeroobika, seltskondlik pidu, klubitantsimine jne. Et.... taolisel kujul eskapismile annab lisaväärtuse "õlatunne", mida liigikaaslaste kohalolek toodab. Minu hobid kipuvad olema üksildast laadi. Et... mida aeg edasi , seda rohkem meeldib olla iseenda seltsis. Kõlab ehk häbematult, aga nii on. Kummastav, ent võistlemissoov ei ole seetõttu kuidagi pärsitud. Vastupidi, ikka tahaks mõõtu võtta:)
Eile, ühel üritusel käies, kohtasin ea- ja sookaaslast, kes nägi väga hea välja. Ta pole kunagi varjanud, et kasutab ilukirurgi teenuseid, väga õnnestunud ja loomuliku tulemusega, mu meelest. Ent... teatavat laadi eksapism ju seegi. Üürike rahulolutunne, kaugel jäävast efektist.

Mis siis järgi jääb - hingeline eskapism religiooni rüppe?
Eneseuputus (teadus)töösse? Virtuaalvõrgustikku?
Poliitikasse?:P
Valikuid on tegelikult tohutult, ent üksildustunde saab võtta vaid 1,.. teine nimene.
Tuleb otsida ja leida sarnaste hobidega inimene?
Et ujume koos... Like the dolphins.
Ei usu.

Comments

helle said…
Ei tea, mis laadi eskapismi mina põen. Ma nii ...mugav, ei suuda ennast sundida, aga see vist pole hobi?:)
Heli said…
miks mitte - laisklemise hobi:) ainult et eskapism jääb tavaliselt toimumata, sest mõttetööst see ei vabasta, aju jahvatab seda hoogsamalt...