Kõigest ja ei millestki

Siit-sealt jäi silma, et blogiauhindade jagamine toimus või miskit sellist. Kõlab reliktina, ent mõnes mõttes siiski tore, et blogijaid ja lugejaid endiselt jagub. Blogimine on tulnud, et jääda. Usun seda.  Mis siis, et vahepeal on lõivu makstud orkutile, twitterile ja kõige enam vast  fb-le. Endalegi ülaltusena olen bloginud juba 8 aastat. Fb pealiskaudsus ja üha uueneva  info küllus pole minu jaoks.  Tunnetan järjest enam, et mulle meeldib rohkem blogi lugeda (kirjutada), kui samu asju fb-s teha. On perioode, kus kirjutamine ei istu, ent teiste postitustesse ikka kiikan. Vaatan, kuidas Thela aed õilmitseb. Ja kui laiskushoog (sh mõttelaiskus) peal, siis mõjuvad tema kirjutised toniseerivalt, liikumapanevalt. Ummamuudut loen ja mõtlen kaasa. Postitusi on küll üsna harva, ent see vist ka sobib. Nihilisti tellimisest seetõttu loobusin  - sagedase voolu tõttu lihtsalt ei jaksanud enam feed i avadagi... Nüüd tellin vaid HP postitusi. Triangel on mu "vana ...

Ikka õige mitu päeva olen tahtnud teda kuulata. Midagi on vahele tulnud ja pole vastav häälestus. Aga eile jagas hea sõber jagas FB-s   seda postitust (ettevaatust, üsna  kummaline lausestus!) ja täna on aeg küps. Just varajase Goldbergi variatsioonide jaoks. On valgete ööde aeg ja ma ei saa und. Nii nagu Goldberg`ki :)

Häid suvepühi kõigile blogilugejatele! Olgem eurooplased, saagem kreeklasteks;)!

Plaanime tüdrukutega iga-aastast matka saareriiki.  Olen segaduses, sest ei oska veel tänase hetkeni otsustada, kas tahan sinna  jääda pikemaks ajaks või mitte.See sõltub nii mitmest asjaolust ja eelkõige muutlikust meelest. Aga õnneks olen sedavõrd sõltumatu oma otsustes, et ei vaeva sellega pead. Kujuneb nagu kujuneb. Lihtsalt kulgen, sest puhkus paistab otse ees.  Mõned kuupäevad on veel "paigas". Klassikokkutulek, näiteks. Ent üldiselt... ei midagi kindlat.  Puhkus ongi plaanivaba. Sestap ei suudaks ma näiteks eales suvepuhkuse ajal kusagile reisida. Sest see tähendab plaani, kohustust end lennujaamast - lennujaama vedada. Kellaaja täpsusega.  Mulle meeldib puhkuse ajal unustada aeg ja rutt. Ja ilmastik pole ka üldse teema. Vaid valesti valitud riietus.Pole minust kliimapagulast. Mulle meeldib igasugune ilm.  Näis, mis plaanid Ilmataadil, eks sätin tema järgi toiminguid ja käike.

Tahan sinna kindlasti tagasi minna. Uskumatu väega linn. Uhkelt segane ja varjatud võludega. Selles loos avatakse pisut saladuseloori.

Jälle.  Põhjus on teada.  Ma ei saa seda siia kirjutada, sest see on kole. Mulle ei meeldi koleasjad- ja elud ja väikesed südamed, kuhu vähe mahub. Pettumus. Enesehaletsus.  Kadestan ilusnaljakaid seiku.  Näiteks ühe pooltuttava postitust oma kaaslase fb seinal - let me love you. Nii kole on kedagi enda ligidale lasta selleks, et teda varsti välja rookida.  Kogu täie, päramistega.  Aga ma ei saa enda sisetunde vastu ja lahkun saarelt. Elu on julgete päralt.

Mulle meeldib ja sobib, kui omavahel jagatakse parimat. Sõna otseses mõttes sulan ja armastan siis, kui seda tunnetan.  Olgu selleks siis palukesed, muusika, hetked, tunded... Äratundmine on innustav ja edasiviiv. Võib ju mõelda, et mis seal ikka rasket... tehtav ju. Aga pole nii. Siinkohal tulevadki mängu inimese loomus ja harjumused. Kui soovid jagada parimat, siis see tähendab eeltööd ja olemist... nägemise ja kuulamisoskust, kasvatust, kasvamist ses suunas. Ka "geneetilist koodi", ilmselt. Kõigile polegi seda antud. Ja ei loe siinkohal ei Jungi ega Freud` i klassifikatsioonid. Rääkimata primitiivsematest tõlgendustest. Ja pole mõtet anuda, nõuda, tahta eksitavat. Jagajaid ongi ääretult vähe. Jagajale ei tohiks kunagi vaid näpud, tühjad pihud jääda ... jagamiseks on vaja vähemalt kahte. Kõik sõltub kuulmise-, nägemise- ja tajumisoskusest. Miskipärast peetakse parima jagamiseks kinkimist...olgu siis lillede, mingite esemete jm materiaalse näol. Mi...

Noored tegid tüki ära - hankisid endile ühise pesa.  - Avara katusealuse pinna. 2 rõdu ja vaade järvele. Vana kodu juures tegid nad suurepärase loomingulise etteaste vana tamme all, millest üheks ööks sai pirnipuu. Peaaegu nagu Soul Tree . On imetlusväärne,  kui 2 inimest leiavad teineteist elus ja töös ja... Oleme sel kevadel ühe teisegi pesa lummuses. Kolmikud hiireviud. Olgu üles tähendatud.

Mõni päev kohe on nii, et tahad lihtsalt olla. Ei tööd, ei muud. Mingid kummalised asendustegevused vaid nagu internetisurf jms. Aga pagana mõnus on niimoodi. Teades, et saad seda endale lubada. Unistamist, omaetteolekut, testide tegemist, analüüsimist,  mõtlemist mitte millestki vaid kellestki, ebaregulaarset söömist, magamist, ärkamist... Vastutustundetult. Vahid pilvi ja sealt joonistatakse sulle hobuseraud. Võtad purgist lusikatäie mett ning märkad, et vedel osa valgub "südamekujulisse kraatrisse". Tead, et oled ise kõike soovinud ja nüüd niimoodi ongi. Ühel, eriliste tegevusteta päeval.

Pidev hobuseilm on, st tuult, palju tuult ja vähe putukaid. Kapuutsid ja sallid on vist tänavuse suve trend.  Pluss  maa kuivusega kaasnev tohutu niisutamine ajatajatele.  Aga muidu on mõnus. Sest sees on hea ja kindel tunne. Selliseid kohtumisi on ikkagi vähe, olen mõistnud.  Vaid mõned kogu elu jooksul. Kui rändajate teed ristuvad. Pole mingit põhjust eufooriaks või plaanide tegemiseks. Kui väga hea ja vaba olemine! Lihtsalt äratundmine ja kulgemine nii kauaks kuni tee otsa saab.

Ootame suve. Soojust ja päikest. Rõskust ja pimedust on ju küllaga olnud... Ja kui kristalselt aus olla, siis tahaksin ka boots id ja püksid vahetada s uvekleitide vastu. Jah, mul tõesti on suvekleite nii- ja naasuguseid :) Heietame ühe saare avastamist. Teise peatüki algust. See on ikka ootamatult imetabane, kuidas elu pöördeid võtab.  Vestlesime  Sisyphose müüdist . Üürikesest õnne- ja rahulolutundest. Kui kaua kestab üürike ? Hetkel juba 24h täis. Õnn ei tunne kella ega aega, ilmselt.

Must on minu värv. Oonüks. Sõitsin oma mustaga täna teisele mustale sisse. Õnneks ei miskit hullu ei inimeste ega sõidukitega... tipptund ja mu ees äkki peatunud auto.  Kindlustusega väheke asjaajamist. Aga esimest korda kogu mu juhistaaži jooksul. Tavaliselt olen kohe blokki saanud. Aga täheleapanu  oli ringteeliiklusel ja vasakul. Kolleeg sõitis täpselt minu järel, sest tuli hobusesõnniku järgi :) Tal olid vajalikud blanketid ja teadmised, kuidas asjad käivad. Naljakas, võtsin kõike väga rahulikult. Konstruktiivselt :P Rääkisime eile pikalt R.-ga telefonitsi. Vahepeal oli tal see väljas ja muidu oli ka peidus. Tean, et seda on talle vaja nagu hapnikku. JJ filmist. Tema uuest väljakutsest akadeemilise õppejõuna. Analoogsüntesaatorist, mille ta endale hankis. Sellest, et me pole nii kaua näinud. Märtsis viimati. Ta muideks kahtlustas kohe, et ju ma siis armunud.  Lõppeks otsustasime, et lähme tuulutama end "pimedatesse katakombidesse".   Momentum ...

Kuradi-kuradi-kuradi hea! Lummav.

Extreme ja Nuno olid mu juuni alguse elamused. Ülelahe käimine muidugi ka.  Soomlastel on oskus meelde jääda.  Rahvuslik eripära. K. tuhnib peadpidi esoteerikas, ent mind see huvitaval kombel ei häiri.  Sumisegu lilleorgudes ja alkeemikute õpitubades, kui sobib. Usun, et melomaanlus soodustab tolerantsust ka muus vallas. Ja tegelikult on inimene alati kõige olulisem, sõltumatult tema vaadetest ja tõekspidamistest.  Pealisehitus jääb aluseks :) See, mis tõmbab või tõukab on hoopis muu... Päristegelikud hetked kulgesid eile õhtul mu ammuigatsetud filmi seltsis. TV1000, mis paar kuud ka metsaäärsesse jõudnud, pikendab fluidumit ja lubab eriliste hetkede osaks saada.  Selle filmi märksõnadeks on kahtlemata muusika, interjöör, valgus(ed), Tilda. Muusika ikkagi kõige-kõige. Muusika suunab nagu muuseas tähelepanu dekadentlikule segadusele ja paarile piinlikult korrastatud detailile (muusikariistad, raamatud, generaatorisüsteem). Äratu...

Mul on jälle need ripsmed. Et kevadine remont vist või nii...  Huvitaval kombel tuli allergiline reaktsioon seekord kohe.  Osalt oli "süüdi" ka sulfaate sisaldav rioja vein, mida Teletornis toimunud kontserdil manustasime. Ülitundlik ikka oled, ütles K.  Nojah. Kui paar päeva tagasi "hooldusesse" läksin, toimus igatahes üks huvitav vaheseik. Hüppasin autost välja ja suundusin hoogsa sammuga (olin hilinemas) ilukabineti poole, kui äkki märkasin, et üks mees vaatab mind ja naeratab. Sattusin segadusse, sest ta ei tundunud tuttavlik. Vaatasin veelkord temas suunas - ikka ainitine pilk ja naeratus... Lõin pilgu maha ja hakkasin vist veelgi kiiremini kõndima...  Lõpuks jõudsin sihtpunktini. Tema sisenes samasse hoonesse...  Vaatasin igaks juhuks veel majajuhist, et mitmendale korrusele minema pean ja siis oli äkki tema ka sealsamas, avas mulle ukse... tänasin ja lipsasin sisse. Ikkagi segaduses. Iseenda käitumisest...märkamisest. Baarides, pubi...