Extreme ja Nuno olid mu juuni alguse elamused.
Ülelahe käimine muidugi ka.
Ülelahe käimine muidugi ka.
Soomlastel on oskus meelde jääda.
Rahvuslik eripära.
K. tuhnib peadpidi esoteerikas, ent mind see huvitaval kombel ei häiri.
Sumisegu lilleorgudes ja alkeemikute õpitubades, kui sobib.
Usun, et melomaanlus soodustab tolerantsust ka muus vallas.
Ja tegelikult on inimene alati kõige olulisem, sõltumatult tema vaadetest ja tõekspidamistest.
Pealisehitus jääb aluseks :) See, mis tõmbab või tõukab on hoopis muu...
Päristegelikud hetked kulgesid eile õhtul mu ammuigatsetud filmi seltsis. TV1000, mis paar kuud ka metsaäärsesse jõudnud, pikendab fluidumit ja lubab eriliste hetkede osaks saada.
Selle filmi märksõnadeks on kahtlemata muusika, interjöör, valgus(ed), Tilda.
Muusika ikkagi kõige-kõige. Muusika suunab nagu muuseas tähelepanu dekadentlikule segadusele ja paarile piinlikult korrastatud detailile (muusikariistad, raamatud, generaatorisüsteem).
Äratundmine. Kuidas mul on vedanud.
Comments