Skip to main content

3.jaanuar 2017

Sel päeval hakkas lõpuks ometi tasapisi lund sadama.
Eelmisel päeval püüti Isa äratada.
Suunati sondi kaudu vett makku,
Et kas hakkab läbi käima või mitte.
Habras lootus, mis 1.jaanuaril ka arstide suhu puges võttis paraku vastupidise suuna.
Isa suri operatsioonijärgsest koomast välja tulemata 15.59.
Mõistusega ju tead... keegi meist pole igavene ja et see päev koidab.
Aga süda pole kunagi valmis.
Klassivend-jahikaaslane kirjutas tröösti.
Heli, kullake, sain justsama teada, et Su paps on nüüd taevastel jahimaadel. 
Ma ei tea,  millised need on, küll tean, et siiajääjatel on selle teadmisega raske. Soovin jõudu ja selget teadmist, et nii on olnud ja on edaspidi ja et nii on õige,  et vanemad ees ja meie millalgi järgi. 
Kurb on niikuinii. 
Ilus-helged-lõbusad mälestused aitavad edasi. Meenutage neid.

Comments

Anonymous said…
Kallis Heli!

Oleme mõttes sinuga

3 kaptenit
helle said…
Sügav kaastunne teie perele.
Kaastunne! ole vapper!