Skip to main content

Uue aasta esimene

Mõtisklesin täna Triangli soovi üle.
Rahust.  Tasakaalust. Harmooniast ja selle leidmise püüdlustest.
Sattusin lugema aastalõpuintervjuud Tõnu Õnnepaluga, kus ta muu hulgas ütleb järgmist:

"...Iga inimese elu on tema enda jaoks. See ei ole kindlasti tühine. See aeg, mis meile on antud elamiseks ja mis tuleb ära elada. Kuidagi on ju selline tunne, et miskipärast me siin oleme, mitte päris niisama...
... elada just nimelt nii, et oleksid rahulikum, rõõmsam ja õnnelikum. Aga see ei tähenda, et sa peaksid seda ilmtingimata kogu aeg saama olla. Ei maksa unustada, et elu on ikka draama ka. Õnnetust on ka vaja. Ka masendust ja kõike muud. On justkui asjad, mis tuleb siin elus ära teha ja ära kannatada. Kui need jäävad tegemata, siis lõpuks kibestud. Ma loodan ja usun, et kui need saavad tehtud, siis on hästi, siis ongi rahu. Saatus, aga mitte ettemääratus, vaid nagu ülesanne. Sellest saab muidugi kõrvale hiilida, tegeleda kõrvaliste asjadega ja olla kogu aeg rahulolematu seejuures. Kõigega...."

Tunnetan maailma üsna sarnaselt eeltooduga. Et saatus on mitte ettemääratus, vaid ülesanne. Draama ja masendus tulevad ülesannete lahendamise käigus ikka.
Möödapääsmatult. Aga rahu tuleb siis, kui saad ülesande lahendatud.


Comments