Külm

Juba eile õhtust saadik mühiseb tuul kodumetsas ja ümbruses.

Täna hommikul oli köögis kõledavõitu ja otsustasin sügisese kütteperioodi avada. Klotside ja lauajuppide abil, mis vanast terrassist järgi jäänud. Süütasin tule  pliidi alla ja kamnasse. Paari hetkega levis ruumides hubane soojus.

Ei teagi, miks.... ent viimasel ajal on mul Eestis kuidagi külm. Mitte üldse ilmastiku pärast. Inimesed on kuidagi külmad ja kõledad. Nagu õhksoojus-pumbad. Ajutist soojust-eraldavad. Stand-alone režiimil. Tsentraalne küttesüsteem lahvatab vaid ekstreemsetes olukordades nagu laulupidu, ruja kokkutulek, matused.

Jooksen, et sooja saada.

Kolmas nädal. Eile tundsin esimest korda, et käsklus "stop walking" tuli liiga vara. Oleksin meelsasti veel jooksnud. Võimlen enne ja pärast. Eile võttis fb-s ühendust balletikaaslane ja meelitas tänavu hoopis barret-trenni. Kuna olen stange-usku, s.t mulle väga meeldivad kõik stange ääres tehtavad harjutused ja vähemmeeldivad tantsulised, hüpete osad, siis ilmselt on barret-tund vaja ära proovida...

Surfata proovisin ka - rohkem vees kui laual, ent tsipa-tsipa miskit koitis. Ilm oli kaunis tuuline ja algajale mittesobiv, ent vähemalt sain enam-vähem aru, kuidas seda kaadervärki hallata. Tema sõidu nägin ka lõpuks ära - esimest korda kolme aasta jooksul. Mängleva kergusega libises end täpiks. Vägev pilt, muidugi! Kalipso ja puri sobib talle :)

Olgu üles tähendatud, et 27.juulil, isa sünni(aasta)päeval täitsin ta viimase soovi, saates allavoolu. Koha tähistuseks jäi sirguma väike elupuu. Seal, kus ta lapsepõlvest saadik armastas kalastamas käia. Mul oli abiline. Üksi... ei teagi, kuidas kõigega hakkama oleksin saanud.

Lugesin eile oma blogi märksõna "armastus" abil. Palju läbielatut ja unustusse vajunut tuli esile...
Suisa aastast 2008-2009.

Elagu blogimise mälestusväärsus!