Usun ettemääratusse. Ma ei vaeva eriti enda pead, kes või mis selle kõige taga on, sest kuidagimoodi tunnetan, et absoluut jääb sellesinatses maailmas ikkagi tabamatuks ja defineerimatuks. Võib ju püüda mõtteis modelleerida abstraktseima tasandinini välja, ent miks (nime)sildistada? Tajun vaid, et selliselt korrastatud maailm oma kristalse arhitektuuriga võib olla pigem pisut õõvastav.
Mulle meeldivad läbiuurimata alad. Varjud ja nende hajumine, mis kaasnevad pimeduse/valguse vaheldumisel.
Piibli järgi sõlmitavat kõik liidud taevas. Enamus inimkonnast on tänaseks päevaks seal viibinud. Siis lennukis, järelikult?:)
Kõik on hästi habras, ent siiski on. Nagu taevas ikka. Ja muideks, pealpool pilvi paistab päike. Jumalat ei kohanud.
Comments
Leelo, Sul on kindlasti oma retkede ajal üle suure vee tulnud imetleda mitmeid kordi mitmeid päiksetõuse ja loojanguid.. Mulle meeldib mõelda päikesest kui jumalast.