Nagu enamikul inimestel, avaldub minulgi psüühiline pingeseisund toitumisharjumuste muutumises.
Kui igapäevaselt armastan pigem kergeid eineid, siis stressi saabudes hakkan üha sagedamini kiikama magusa poole. Täiesti möödapääsmatu vajadus ja sund millegi lääge, tahke ja tummise järele... Terve eilne päev mööduski peaasjalikult meega pannkooke, šokolaadi, pähkleid jms jõhverdades.
Pluss veel vaniljejäätis... ohtras koguses. Õhtuks oli igatahes isud ületatud ja süda läikis:) Ja täna tunnen omalaadset magusapohmelli.
Teine äärmus on, et söök kui igapäevane vajadus, ununeb sootuks. Ka sellise resonantsi tegin hiljaaegu läbi. Ma ei tea, miks keha selliseid šokke vajab...
Olen täheldanud, et erilist kaalumuutust taolised "sööstud" kaasa ei too. Sestap leiangi, et pigem on mõttekas sellistel hetkedel oma isudele järerele anda kui pidevalt ennast ületades, rahuldamatult ringi käia.
Magus patt.
Kui igapäevaselt armastan pigem kergeid eineid, siis stressi saabudes hakkan üha sagedamini kiikama magusa poole. Täiesti möödapääsmatu vajadus ja sund millegi lääge, tahke ja tummise järele... Terve eilne päev mööduski peaasjalikult meega pannkooke, šokolaadi, pähkleid jms jõhverdades.
Pluss veel vaniljejäätis... ohtras koguses. Õhtuks oli igatahes isud ületatud ja süda läikis:) Ja täna tunnen omalaadset magusapohmelli.
Teine äärmus on, et söök kui igapäevane vajadus, ununeb sootuks. Ka sellise resonantsi tegin hiljaaegu läbi. Ma ei tea, miks keha selliseid šokke vajab...
Olen täheldanud, et erilist kaalumuutust taolised "sööstud" kaasa ei too. Sestap leiangi, et pigem on mõttekas sellistel hetkedel oma isudele järerele anda kui pidevalt ennast ületades, rahuldamatult ringi käia.
Magus patt.
Comments