Skip to main content

Brrr

(Voodihaige) olen. (Tänud, armas Haldjas, kes Sa mind suisa lõkerdama ajasid hetkeks:)
Ei taha ma kuhugi ega midagi.
Nii ongi.
Ainus hea asi on, et saan seda endale lubada, sest vältab ametlik puhkuseaeg.
Kolan sihitult internetis ja haun imelikke mõtteid.
Homme on SEE usutavasti üle ja otsas.
Ahjaa, ma ei lähe Pariisi.
Sest ma ei taha.
Tühistasin täna piletid.
Eks kunagi siis lähen, kui saan minna kahekesi. Üksi see linn mind ei tõmba.
Kaasa lohutas,lubades neljapäeval Väike-Lemmele viia. Ta mõistab mind, kui (voodi)haige olen. Ja hoiab ~30 m kaugusele, st maja teise otsa:)

Mulle väga istub see laul praegu. Kuulan kohe erilise masohhistliku naudinguga kordi ja kordi.

Comments

John Smith said…
Nonoh... nii kui silma pealt korraks lasen, kohe haige. Saa nüüd ikka ilusti uuesti terveks! NB! positiivsed teod annavad jõudu :)
ritsik said…
Kesse puhkust põdemise peale tohib raisata!? parane ruttu!
Anonymous said…
Saa terveks!
Ja õnneks Pariis ei kao kuhugi :)