Igal päev lähen sügavale metsa. Kasvõi mõtteis, kui tülpimus või tervis ei lase.
Täna on vist suve lõpu soojeim päev. Putukad on kui arust ära.. puu alt õuna võtma kummardudes võpatab üles suur parv sumisejaid. Liblikatele on lilli väheks jäänud ning neidki jagub lödiks kukkunud õuntele ja pirnidele.
Ilus aeg.
Sissejuhatus algavale kõdule ja kärbumisele.
Mõtisklustele.
Kahju on vaid sellest, et igapäevaelu kihutab järelejätmatult edasi ja rongist väljumise võimalusi jääb järjest vähemaks. Kui loodus valmistub aja maja võtmiseks, siis inimene paraku mitte. Ette dikteerimist aitab vältida vaid eitamine. Tuleb vältida meediat, klikkimist ja valesid inimesi.
Tuleb rohkem kuulata vaikust ja iseennast.
See on tegelikult tohutu raske.
Uskumatu, kuivõrd lihtsalt olen harjumuste ja mõttelodevuse võrku langenud. Selliste, mis mind närivad... suisa hävitavad.
Tulin ju kunagi metsa ligidusse heas usus. Luua oma pelgupaik - Sannikovi maa. Armastada. Ja nüüd...tundub et olen unustanud kõige tähtsama.Ei oska enam.
Täna on vist suve lõpu soojeim päev. Putukad on kui arust ära.. puu alt õuna võtma kummardudes võpatab üles suur parv sumisejaid. Liblikatele on lilli väheks jäänud ning neidki jagub lödiks kukkunud õuntele ja pirnidele.
Ilus aeg.
Sissejuhatus algavale kõdule ja kärbumisele.
Mõtisklustele.
Kahju on vaid sellest, et igapäevaelu kihutab järelejätmatult edasi ja rongist väljumise võimalusi jääb järjest vähemaks. Kui loodus valmistub aja maja võtmiseks, siis inimene paraku mitte. Ette dikteerimist aitab vältida vaid eitamine. Tuleb vältida meediat, klikkimist ja valesid inimesi.
Tuleb rohkem kuulata vaikust ja iseennast.
See on tegelikult tohutu raske.
Uskumatu, kuivõrd lihtsalt olen harjumuste ja mõttelodevuse võrku langenud. Selliste, mis mind närivad... suisa hävitavad.
Tulin ju kunagi metsa ligidusse heas usus. Luua oma pelgupaik - Sannikovi maa. Armastada. Ja nüüd...tundub et olen unustanud kõige tähtsama.Ei oska enam.
Comments