Skip to main content

Ilulõikused

Ühes sünnipäeva seltskonnas tuli naistevahelises vestlusringis teemaks ilulõikused. Nojah, enamus kohviringis istujatest olid maagilise neljakümne lävendi ületanud ja lõppeks vaja ju seisukoht ka selles punktis kujundada...

Seltskonnas olid kaks naist, kes mõned operatsioonid läbinud. Üks neist töötab ka ise ilukliinikus. No mis ma ütlen - mõlemad nägid väga head välja. Ja mis peamine - rahulolevad. Seda rahulolu neist sõna otseses mõttes kiirgas:) Mulle väga meeldis ühe naise seisukoht. Nimelt ütles ta, et oma välimuses lõigata/parendada tuleks seda, mille aadressil siiani komplimente oled saanud. Vaid seetõttu on mõttekas operatsioon ette võtta. Muidugi on see valus ja nõuab kannatlikkust . Ent ikka see igivana ütlus, et ilu nõuab ohvreid.

Kurtsin ka talle, et peale 40-ndat on mul tõeline identiteedikriis. Kõik tundub nagu olnud olevat jne. Ja et sõna otseses mõttes kardan vananemist ja kõike, mis sellega kaasas käib. Ta naeratas elutargalt ja sõnas, et kõlab küll klišeena, ent inimene olla täpselt nii vana kui ta end tunneb. Aga seda tunnet saab suunata. Võib-olla ka petta? Siiani olingi mõelnud, et ilulõikuste näol on tegemist teatava enesepettusega.... Ent kui sellest saadav rahulolutunne ja enesega lepituse otsimine võimalik on, siis miks mitte?

Pean tunnistama, et on teatud komplimendid välimuse aadressil, millest ma loobuda veel ei tahaks:) Eks pean end jälgima ja vajadusel kohendama laskma. Igal juhul ei leia ma selles midagi taunimisväärset. Olgugi, et mõned aastad tagasi olin ilulõikuste suhtes täiesti eitaval seisukohal:)


Comments

L said…
Mina kohe teen komplimendi-
Sul on vist vähem kortse kui mul :D
(ja mina olen alles 23, hehee)

Midagi kohendamistvajavat ma küll ei märganud (muidugi see kummituslik läbikumav onu seal taustal sai suurema tähelepanu endale, aga siiski)

:)
Anonymous said…
Seda et, mul on ka samasugune identiteedikriis praegeu käsil.Ükskõik, mida ka ette ei võtaks miski ei muuda elu ilusamaks. Vähemalt on hea teada, et kui asi väga hulluks läheb, siis saab noast abi. LIhtsalt mu välimus ei ole kunagi mu tugevam külg olnud
Anonymous said…
no aga kui vaadata "Vaprates ja ilusates" neid üleliiiiia pruntis huuli, siis ei ole küll mitte ilus tõesti.

Aga pildil on üks ILUS inimene küll!
Heli said…
Oi ma nurrun nende komplimentide paistel:) Edev olen, noh... Ja vajan häid komplimente nagu õhku - tüüpiline identiteedikriis;-)
Aga ega ma hommepäev sinna noa alla veel kipugi. Seda-enam, et hobuste ravikulud ei lase just palju enda tuunimisele mõelda:)

Triangel - Sul siis ka see "kass" peal. Siis tead vägagi hästi, et olukorrast väljatulemiseks on vaja mingit meeldivat vapustust - olgu see siis hingelist või füüsilist laadi...
Eks minagi otsi-looda-oota seda erinevatest killukestest. Aga nende "kildudeni" on raske jõuda.
Anonymous said…
Eh, kaunitar!
Kui elada hetki kollektsioneerides, siis ei saa kindlasti väga ära kukkuda. Mul muidugi hea rääkida, väike komplimendimeister alati kodus olemas. Aga kõik, mis teeb rõõmu võiks ju ellu sobida, miks ka mitte üks ,,tervislik,, ilulõikus? Ehkki ka sellest võib sõltuvusse sattuda ja siis on muidugi jama... :)Äkki leiab enne noa alla minemist mingid uued rõõmud?!?
helle said…
Metsapiiga!
Ole õnnelik oma parimas eas! Ma lugesin kusagilt, et naine on tippvormis peale 40. Ülemist piiri polnud öeldud. Või ei jäänud see meelde.
Ilulõikustest ei tea mina midagi. Kortsud võiks ju kõrva taha kokku tõmmata, aga mine tea, mis sellega kaasneb. Võib-olla kukuvad kõrvad ära. Loomulik vananemine on väga ilus. Ainult natuke võib ennast tuunida - juukseid värvida, kulme kitkuda, silmi toonitada. Peaasi on ikka rõõmus meel ja hea tervis.
Ole õnnelik!