Ähh... ei ole ma täna üldse nii krapsakas olnud, kui oleksin tahtnud. Ühtegi rida ei valminud esitlusest. Hoopis keras teki all olin.
Tundsin puudust võimalusest olla päev otsa pidžaamas ja villastes sokkides ja tõusta voodist vaid külmkapist millegi näksimiseks. Noja siibrit kah päris ei kasutaks:)
Aga kui on loomad, siis lõputult nii ei saa. Mis on iseenesest ju väga hea... sest liigne lihasuretamine suretab ka vaimu, minul vähemalt praeguses eluetapis küll. Igasugused kinnismõtted ja enesehaletsushood võivad niimoodi tekkida. Kuni äralibisemiseni ja pidepunkti kaotuseni.
Mõtisklesin täna, et nooremana ehk kulutasin liigselt aega vedelemisele.Lugesin palju ja enamasti voodis. Ema ütles mulle sageli, et ma magavat niimoodi pool elu maha. Tegelikult on vist tegemist omalaadse taastumisvajadusega. Nooremana kulub rohkem energiat ja selle taastootmine saabki toimuda vaid vedeledes:) Oleneb muidugi inimtüübist.
Aga ma vaatan, et oleme pojaga ses osas üsna sarnased - ega ta naljalt oma toast välju, kui kodus käimas. Loodetavasti ta taastub.
Nooremana oli ajal hoopis teine väärtus kui praegu. Seda adun küll:)
Sestap on hea, kui kujunevad välja rituaalid... jajah - just rituaalid, mitte rutiin.
Mu igapäevane rituaal on hobuste talli tuttu viimine. Vile peale tullakse klobinaga kohale - tallis ootab väike müsli ja silonoos. Raadio vaikseks. "Head ööd!" - mõlemad katkestavad selle sõnapaari peale korraks söömise ja ajavad ninad boksist välja, et headööd porgand vastu võtta. Siis öövalgustus sisse ja ongi rituaal täidetud. Olen sellest heas mõttes sõltuvuses - see hoiab mind liikvel:)
Tundsin puudust võimalusest olla päev otsa pidžaamas ja villastes sokkides ja tõusta voodist vaid külmkapist millegi näksimiseks. Noja siibrit kah päris ei kasutaks:)
Aga kui on loomad, siis lõputult nii ei saa. Mis on iseenesest ju väga hea... sest liigne lihasuretamine suretab ka vaimu, minul vähemalt praeguses eluetapis küll. Igasugused kinnismõtted ja enesehaletsushood võivad niimoodi tekkida. Kuni äralibisemiseni ja pidepunkti kaotuseni.
Mõtisklesin täna, et nooremana ehk kulutasin liigselt aega vedelemisele.Lugesin palju ja enamasti voodis. Ema ütles mulle sageli, et ma magavat niimoodi pool elu maha. Tegelikult on vist tegemist omalaadse taastumisvajadusega. Nooremana kulub rohkem energiat ja selle taastootmine saabki toimuda vaid vedeledes:) Oleneb muidugi inimtüübist.
Aga ma vaatan, et oleme pojaga ses osas üsna sarnased - ega ta naljalt oma toast välju, kui kodus käimas. Loodetavasti ta taastub.
Nooremana oli ajal hoopis teine väärtus kui praegu. Seda adun küll:)
Sestap on hea, kui kujunevad välja rituaalid... jajah - just rituaalid, mitte rutiin.
Mu igapäevane rituaal on hobuste talli tuttu viimine. Vile peale tullakse klobinaga kohale - tallis ootab väike müsli ja silonoos. Raadio vaikseks. "Head ööd!" - mõlemad katkestavad selle sõnapaari peale korraks söömise ja ajavad ninad boksist välja, et headööd porgand vastu võtta. Siis öövalgustus sisse ja ongi rituaal täidetud. Olen sellest heas mõttes sõltuvuses - see hoiab mind liikvel:)
Comments