Skip to main content

J.S. Bach-G.Gould: Adagio klaverikontserdist d-moll BWV 974

Kuulan taas klaverikontserte.
Sel aastal tulidki nad kuidagi hilja:)

Gould`i Bach`i, Gulda Mozart`it, Richter`i Tšaikovski`t ja Rahmaninov`i... Neist mulle piisabki.

Nagu heade sõprade ja tuttavate kõrvale mingi aja jooksul enam lisandumisi ei tule, nii ka muusikas.
Ma ei pea silmas seda, et ma uut, senitundmatut muusikat ei kuula ja endasse ei lase - lasen küll! Lihtsalt... nimetatud loominguga on tunnen end turvaliselt ja puhanuna. Ei pea otsitava leidmiseks pingutama helide rägastikus.

Ei midagi melanhoolset, olgugi et sama kontserdi esitus oboel kõlab vivaldilikult kaeblikult. Gould`i versioon on aga täis kirgastust ja lootust... ja pisut ka kahetsust.

Klaver on värviline pill. Ühte heli saab mõjutada palju.

Comments

Ramloff said…
Ma täna just sattusin Gouldi esituses Beethoveni Pateetilist klaverisonaati kuulama ja mõtlesin just, et huvitav esitus, ainult et nime peaks ära muutma, sest enamuse tavalisest pateetilisusest oli Gould sealt välja jätnud. Minu jaoks on selle teose krestomaatiliseks esituseks Emil Gilelsi oma ning ... tunnen, et Gouldi esitusega pean kõvasti harjuma.

Aga ilmselt nii ongi, et kui mingit teost kuulata väga pikka aega ühes esituses, siis uued esitused tunduvad vahel sellised, kust miski oluline on puudu või miski on üle. Ja siis suudab alles väga meisterlik uus esitus selle üle lüüa. Viimaseks näiteks on jälle hea "Traviata" uuslavastus Netrebko ja Villazoniga, mis tõesti purustas kõik, mis mul enne selle ooperi suhtes kindlaks kujunenud oli.
Anonymous said…
ja see ümin.... i l u s õ r n...

Sullegi soovin ilu ja õrnust ikka ja kõikjal armas metsapiiga!
Heli said…
Ramloff, ütlesid väga õieti pateetilisuse kohapealt. Gould ongi suur meister selle eemaldamise alal:)
Hea näide on ka tema esitatud Bach`i Largo 5.klaverikontserdist, f-moll
http://www.youtube.com/watch?v=S7mzHZIrqtc
Enamik interpreete esitab seda viimse peale timmitud dünaamikaga. Tema mitte, ent ometi areneb ja elab ja puudutab selline viis mind enim...

Gouldi Beethoveni esitustega ma ausalt öeldes vist ei harjugi. Kuidagi liiga rabistav ja teeb mind närviliseks:)

Tänud Traviata viite eest.
Heli said…
lishu, mulle ka tema ümin meeldib. Nagu hällilaul. Tean mitmeid, keda see väidetavalt segab, aga nüüd mul on hea argument - i l u s õ r n...:)
Tänan.
Anonymous said…
Ma tunnen end väga hästi katoliiklike koraalide saatel. Ja ikka midagi Hortus Musicuselt! Kauneid ja südamlikke jõule Sulle!!! ;)